Jõgevamaa kogukondade 30 esindajat osales koostöökoja õppereisil Soome. Saime palju ideid, mida kasutada edaspidi oma piirkonnas. Väga meeldisid avatud külade päev ja täika. Tore oli ka karjala pirukate õpituba.
Külastasime erinevaid Leaderilt toetusi saanud kohti ja saime võrrelda, mida on Eestis ja Soomes erinevat ning mida ühist.
Soome jõudes tervitas meid Marja Korpimäki, kes oli meile giidiks terve reisi ajal. Rannal ja hiljem Alatskivil külalistemaja ning restorani pidanud soomlanna Marja on elanud 12 aastat Eestis ja töötanud ka Avinurme elulaadikeskuses.
Inimesed teevad ise külamaja korda
Esimeseks külastuspaigaks oli Espoo, kus toimus kohtumine Suurpelto seltsiga ja Suurpelto Martadega. Suurpelto selts tegeleb elamurajooni arendamisega, hoolitseb kogukonnateenuste eest ja soovib selle kandi elanikele pakkuda parimat. Omavalitsus üürib inimestele välja elamispinna ja pakub sinna juurde kõiki eluks vajalikke lahendusi – kool, lasteaed, kauplus, huvitegevus jms. Väga hästi on lahendatud prügisüsteem, kus prügikasti visatav prügi rändab maa alt 500 meetri kaugusel olevasse hoidlasse. Inimestel on erinevad vaba aja veetmise võimalused. Samas tegutseb ka ühendus Martad, kus on 21 liiget ja mille juhatus koosneb neljast liikmest. Martad korraldavad ühisüritusi ning saavad niisama kokku, et teha midagi põnevat. Oma üritusi rahastavad nad ise osalustasude ja muu isikliku panusega.
Meiega liitus ka Virpi Kallioinen ja jätkus ringsõit Lahtis. Virpi tegeleb finantsasjadega Päijänne Leaderi kontoris. Seda kontorit õnnestus meil ka külastada reedel. Päijänne Leader on üks Soome tegevusgrupp, mille eesmärk on säilitada ja arendada maaelu koos maaelanikega. Sealsel Leader-grupil on kokku 151 liiget ja perioodil 2007-2013 rahastati 120 projekti, kokku jagati toetusteks kaheksa miljonit eurot. Uuel perioodil on plaanis ära jagada kuus-seitse miljonit ja toetada järgmisi valdkondi: noored, kohalik toodang, kogukonnateenused, turism.
Edasi läks sõit Heinolasse, kus külastasime linnufarmi. Sinna oli kogutud viga saanud linnud, et neid ravida ja hiljem tagasi loodusesse lasta. Enne Hartolasse jõudmist käisime veel Vuokraa külamajas, kus saab korraldada üritusi, rentida ruume ja läbi viia huvitegevust. Külaelanikud on suures osas ise selle maja korda teinud ja kulutanud palju töötunde ning raha. Katus ja suuremad ehitustööd on ainult tellitud. Külas on umbes 50 maja ja inimestele meeldib külamajas koos toimetamas käia.
Õppisime karjala pirukaid valmistama
Järgmisel hommikul alustasime varakult Sysmä-Heinola teele jäävate külamajade külastamisega. Jõudsime organisatsiooni nimega Uus võimalus, kus tegeletakse elu hammasrataste vahele jäänud inimeste aitamisega. Inimestel on koht kus olla, kõhu saab täis vaid nelja euro eest ja neid aidatakse võimaluste piires. Majas on taaskasutuskeskus, kohalik pood toetab toidukaubaga ja Sinise Lindi Ühing aitab kord aastas korraldada ekskursiooni. Ühingu tegevusalade hulka kuulub veel ka Kankurin Ilo käsitöötuba, kus on võimalik tegeleda käsitööga ja siis oma toodangut müüa. Tasuta saab kasutada kangastelgi, materjali saab osta kohapealt või võtta ise kaasa.
Leader-toetusega on korda tehtud ka järgmine külastuskoht – Sysmä kämping. Vald rendib kämpingupidajatele kohta, külastajaid on piisavalt ja aeg-ajalt käib seal ka lastelaagreid.
Edasi liikusime karjala pirukaid valmistama Ravioskorpi seltsimajja, kus pererahvas meid juba ootas ja lahkesti õpetas. Aastal 2007 kaotati Ravioskorpi kool ja maja pandi müüki. Külaelanike soov oli hoida kooli vara alles ja jätkata aktiivset ühiskondlikku tegevus. Sellepärast loodigi Ravioskorpi külaselts ja osteti maja ära. Ravioskorpi külaselts kogub raha maja hoolduseks ja remondiks liikmemaksudest ja annetustest, lisaks rentides hoonet üritusteks ja kohtumisteks.
Külastasime veel PerennaPöntinen lilleaeda, Viini Pihamaa veinitalu ja vaatasime Vääksy kanalit. Edasi sõitsime ööbimispaika Onnenmyyrä külalistemajja Nyystölas.
Laupäeval oli paljudes kohtades avatud külade päev. Käisime külatäikal, külastasime majutuskohta Punainen tupa ning jõudsime ka suve avamisele. Laadal said ka Jõgevamaa kogukonnad müüa omavalmistatud ja selleks kaasa võetud tooteid.
Enni Id oli üks kunstnik, kes joonistas täis oma maja ning kõik, mis selle sees oli. Praegu on maja turistidele vaatamiseks ning kõrvalhoones on avatud väike kunstikohvik. Ka selle renoveerimiseks on saadud toetust just Leaderist.
Väga palju tehakse Soomes ära talgu korras. Inimesed ehitavad külamaju, discgolfi radu ja muid piirkonnas vajalikke atraktsioone. Tänu paremale heaolule on sealsetel inimestel võimalusi panustada rohkem ka külaelusse ja kogukonnateenustesse. Eestis on liiga palju maaelu takistavaid asjaolusid ja reforme, inimesed pingutavad ning muretsevad liiga palju, et kogukonnad püsima jääks. Üldjoontes on külaelu Eestiga uskumatult sarnane. Mõnes asjas on soomlased rohkem arenenud ja mõnes jällegi eestlased. Mõlemal pool tegeldakse väga aktiivselt oma piirkondade arendamisega.
Kõik osalejad tänavad Jõgevamaa Koostöökoda hästi organiseeritud õppereisi eest.
EHTEL VALK, Vaimastvere Külaarendamise Selts, MTÜ Vaimastvere Rahvamaja
