Tartumaa Arendusselts viis augusti lõpus Peipsimaaga seotud partnerid Venemaale, tutvuma järve idakalda ettevõtmistega.
Reisi tegi kaasa ka Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. Tema sõnul korraldati sõit Peipsi idakaldale Leader-tegevusgrupi arenduskulude arvelt.
Idanaabrite juures tutvuti eelkõige ettevõtlusega ja ka omavalitsustega. “Kohalikud omavalitsused on valmis koostööd tegema, nad otsivad kontakte. Loomulikult on Venemaal olukord teine – kui meil otsustatakse arendusküsimused valdades, siis seal on otsustajad just rajoonid. Veel lähtuvad nad sellest, kellel kui palju võlgasid ja võimalusi on,” rääkis Tamm.
Alles ülisuured tehased
Tamm rääkis, et päris palju on Petseris tehtud Eesti, Läti ja Venemaa ühisprogrammi EstLatRus abiga korda hooneid, samuti plaanitakse korrastada tee piiripunktist Petserisse.
Pihkva ja Petseri on äärealad. Kui sealt veel kaugemale minna, siis oli aru saada, et Pihkva on suur linn ja Petseri lihtsalt ilus ja omanäoline. Oudovat on küll üritatud korda teha, kuid tõenäoliselt pole raha jätkunud.
Enamasti külastati suuremaid ettevõtteid, Venemaal on need mitmesaja ja ka mitme tuhande töölisega vabrikud ja tehased.
“Mulle meeldis väga teeninduskultuur ja teeninduse kvaliteet. Teenindajad olid väga mõistvad. Midagi negatiivset ma seal oldud nelja päeva jooksul üldse ei kogenud,” rääkis Tamm. Ka ei kohanud ta stressis töötajaid. Võimalik, et Venemaal pole veel kõiki töökohti võimalikult palju koomale tõmmatud.
“Käisime ka ühes kartulikasvatustalus. Peremees ütles meile, et ta võiks ju tootearendusega tegelda ja kartuleid näiteks pesta ning pakendada, kuid kui töökultuur on teistsugune, siis pole mõtet pingutada. Ta hindas väga reaalselt olukorda, et olemasolevas keskkonnas ta teistmoodi tegutseda ei saa. Ning samuti pole tal tootearenduseks ka reaalset vajadust, sest kogu kaup leiab ostja,” märkis Tamm.
“Peterburi ja Moskva lähedus ning madalam autokütuste hind tekitavad olukorra, kus vahe kaob kiiresti ja tootearendusega polegi mõtet tegeleda,” tunnistas ta.
Nõudlus on olemas igale asjale
Tema sõnul nad teaduspõhiseid arendusi üldse ei kohanud, samuti polnud ökotooteid. “Rahvas tuleb ära toita, mitte ökoloogiliselt puhtale toidule keskenduda.”
Oudovas villiti Peipsi pärli nimelist pudelivett. Linnas oli varem sõjatööstus, kuid pärast Nõukogude Liidu lagunemist viidi see kaugemale sisemaale. Strateegiliselt olulist tehast venelased piirialale ei jätnud. Selle tehase ruumides nüüd vett villitaksegi. “Ju see siis tasub ära,” tõdes Tamm.
Tema sõnul pole Venemaal mõtetki küsida, kumb on enne, kas pakkumine või nõudlus. “Nõudlus on sisuliselt igale asjale olemas, ükskõik, mida pakud, kellelgi on seda ikka vaja.”
Eriti just Pihkva ja Petseri kant loodab, et seoses Venemaa astumisega WTOsse on seal edaspidi rohkem ka Eestist pärit kaupa. Elame, näeme.
i
HELVE LAASIK
