Tänavuses taotlusvoorus jagas koostöökoda 69 projektile kokku 666 996,01 eurot. Taotlusi esitati kokku üle 150 ning sellega sooviti saada 2 130 890 eurot.
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm tunnistas, et mõnes meetmes oli raha küsitud üle viie korra rohkem, kui kojal jagada.
“Rõõm oli näha, et ka aktiivse kogukonna meetmest taotleti raha. Iga aastaga tuleb just sellesse meetmesse taotlejaid juurde ning inimeste aktiivsus suureneb. “Taotletakse ja panustatakse just nn pehmemate tegevuste elluviimisele, mida iseenesest on keerulisem korraldada. Need on aega ja energiat nõudvad projektid, mida inimesed enamasti teevad tasuta ja oma vabast ajast. Seda tervitatavam on inimeste tahe ise panustada,” rääkis Tamm.
Trükised piirkonna identiteedi säilitamiseks
Raha küsiti ja ka saadi piirkonna identiteedi hoidmiseks ja säilitamiseks mõeldud trükiste väljaandmiseks. Nimelt soovib Jõgeva vald välja anda omavalitsuse tegevusi puudutava trükise. Pajusi vallavalitsusel on aga plaanis koostada ja välja anda valla kroonikaraamatuid.
Rahvariideprojekte tuli igast piirkonnast, võimalik, et seda tehti koja mulluse suure rahvariideprojekti eeskujul. Tänu koja kolmes eri riigis teoks tehtud käsitöö- ja veel käimasolevale rahvariideprojektile osatakse nüüd enam hinnata riiete autentsust. Kui tegemist on autentsete materjalidega, oma piirkonna eripära väljatoomisega, saavad need projektid ka rohkem punkte.
Väga huvitav on ka Puurmani käsitööseltsi Kati projekt etnograafiliste põrandavaipade tegemiseks. Puurmani naised on kangastelgedel palju kaltsuvaipu kudunud, kuid nüüd proovitakse midagi enamat. See projekt on otseselt välja kasvanud koostöökoja rahvusvahelisest käsitööprojektist Handicraft, sest seltsi naised osalesid seal ning nägid erinevaid võimalusi nii Soomes kui ka Lätis.
Jätkuvad Vägari käsitööseltsi õpitoad, ka sealsed naised jätkavad senist tööd ning tahavad midagi uut juurde õppida.
Võimalus tutvustada oma projekti
Kui varem anti projektitoetuse taotlemisel võimalus oma ideed tutvustada ainult maakondlikele projektidele, siis seekord olid hindamiskomisjoni liikmed hoopis teistest piirkondadest ning nad ei tundnud nii hästi kohalikke olusid. Seetõttu andis koostöökoda kõikidele võimaluse oma projekte tutvustada.
“Leppisime kokku kuupäeva ja kellaaja, kui taotlejad tulid ning rääkisid. Loomulikult ei saanud esitlus toetuse saamisel määravaks, kuid andis komisjoniliikmetele üsna hea ülevaate, kui põhjalikult olid ideed ette valmistatud ning kui valmis oldi neid ellu viima. Ka järgnevates taotlusvoorudes plaanitakse sarnaseid põhimõtteid uuesti rakendada ning jälle oodatakse taotlejaid oma mõtteid tutvustama.
“Midagi pole teha, ühed oskavad hästi kirjutada, teised jälle rääkida. Kui ka kõik asjad pole organisatsioonis põhjalikult läbi mõeldud, siis kui tuleb projekti tutvustada, saavad paljud aspektid inimestele selgemaks. Esitlusel tuleb kõik hingest, ei kasutata neid ilusaid sõnu, mida projektijuht on kenasti paberile pannud,” nentis koostöökoja tegevjuht.
“Samas on huvitav näha, mida plaanitakse ja kas tehakse seda kui projekti projekti pärast või on mõte ammuilma peas keerelnud ning asja järele on reaalne vajadus. Esitlus annab väga palju juurde, seda tuli tunnistada kõikide piirkondade puhul,” märkis Tamm.
Palju huvitavaid maakondlikke ettevõtmisi
Mis puudutab maakondlikke projekte, siis ühendus Kodukant kavatseb koolitada Jõgevamaa piirkondadesse noortejuhte, kellel oleks vajalik pädevus laagrite korraldamisel. “Praegu me küll tahame väga palju noortega tegelda ja nendesse panustada, kuid meie inimestel puuduvad paberid, et nad võiksid noortele laagreid korraldada. See omakorda julgustab rohkem inimesi noortega tegelema ning panustama noorsootöösse,” lisas ta.
JAEKi kohaturunduse projekt on samuti huvitav, kavatsetakse läbi viia koolitusi, antakse välja trükiseid ning koostatakse ka ühtne mainekujunduse kontseptsioon.
Koostöökoja rahvariideprojekti jätkuks on plaanis 2014. aastal anda valminud autentsetest rahvariietest välja raamat, kus tutvustatakse põgusalt ka töövõtteid, millele ühe või teise kihelkonna rahvariiete tegemisel tähelepanu pöörata. See raamat on abiks neile, kes tahaksid endale ise rahvariideid teha. Kindlasti pole tegemist laiendatud kihelkondade raamatuga, keskendutakse põhiliselt käsitööle, kuigi samuti kihelkondade kaupa.
Tulemas on laste ja noorte tantsupäev, mida veab MTÜ Sokuturi, ja meie maakonda laieneb ka “Mehed liikuma” algatus.
Tugev eelkõige põllumajanduspiirkonnana
Mis puudutab ettevõtlust, siis Peipsi piirkonnast on kõige rohkem raha saanud turismiga tegelevad ettevõtted. Kuuest raha saanud ettevõttest kolm tegelevad selles piirkonnas turismiga. “EASist saavad toetust suuremad ettevõtted, Leaderist aga väiksemad või füüsilisest isikust ettevõtjad, neile ongi mõnikord vaja väiksemamahulist tööd, et säilitada perele sissetulek. Kui ettevõtlusega tegeldakse muu töö kõrvalt, siis oma raha eest ei jõua paraku soetada seadmeid, mis aitaksid tõhusamalt edasi tegutseda.
Väga palju küsisid toetusi mesindustalud ja põllumajandusettevõtted. See näitab, et meie maakond ongi põllumajanduspiirkond. Näiteks aiasaaduste külmutamisseadmete soetamiseks said toetust nii Põltsamaa kui ka Peipsi piirkonna ettevõtted.
“See on meie piirkonna tugevus ja me peame seda hoidma. Ilmselt ei saa me turismipiirkonnana kunagi nii hästi hakkama kui põllumajanduspiirkonnana,” ütles Tamm.
Et rahastusperiood hakkab lõppema, on Jõgevamaa Koostöökojal tulnud võimaldada osade juba alustatud projektide lõpuleviimist, eriti selles osas, mis puudutab pooleliolevaid rajatisi ja muid investeeringuid. “Kui üks etapp on läbitud, siis saab kindel olla, et rahad leiavad rakendust. Kui perioodi algul jääb raha kasutamata, siis saab selle summa pärast uuesti jagada, kuid rahastusperioodi lõpul taolist võimalust enam pole. Seega, kui 2014. aasta lõpuks pole asjad tehtud, jääb raha meie piirkonnas kasutamata. Meie huvi on aga kasutada ära kogu raha, mis siia antud,” selgitas Tamm.
Heakskiidu saanud projektide esitajad peavad vormistama oma dokumendid vastavalt PRIA nõuetele ning esitama sinna ka avalduse. Kindlasti vaatab Jõgevamaa Koostöökoda kõik üle ning kinnitab korrektsed taotlused. Tegevustega saab alustada siis, kui taotlus on jõudnud PRIAsse. Nn pehmeid projekte on aega esitada kolm nädalat, investeeringutel viis nädalat ja kui investeering eeldab ka ehitusluba, siis seitse nädalat. PRIA kinnitab oma otsused kolme kuu jooksul pärast korrektsete dokumentide jõudmist nende büroosse. Loodetavasti on jaanipäevaks kõik vastused käes.
Valik suuremaid maakondlikke projekte
*Jõgevamaa kohaturunduse ja rahvusvahelise tuntuse suurendamine
*Puuetega inimeste perepäev
*Mehed Liikuma Jõgevamaa tervise- ja liikumisüritused
*Jõgevamaa laste ja noorte tantsupäev
*Rahvusvaheline show-motokross
*Jõgevamaa rahvarõivaraamat
Valik Vooremaa piirkonna projekte
*Noorte filmi- ja muusikalaager
*Taaskasutus on LAHE
*Nooruslik Jõgeva vald 146
*Vaimastvere küla spordiväljaku V etapp
*Laiusemäe slaalominõlva parkla ehituse 1. etapp
Valik Põltsamaa piirkonna projekte
*Kamari veetrall 2013 ja 2014
*Põltsamaa I jõemaraton
*Etnograafiliste põrandavaipade tegemine
*Pajusi valla kroonikaraamatute koostamine ja trükkimine
*Lustivere kultuurimaja renoveerimistööde 4.etapp
Valik Peipsi piirkonna projekte
*Kalevipoja suveteater
*Raamatu “Omedu küla ja inimesed” koostamine ja väljaandmine
*Krati seikluspargi kõrgseiklusrada “Lennuk”
*Tiheda laululavale kaare ehitamine
*Kartulihoidlale külmseadmete ostmine
*Ranna rahvamajale sisustuse soetamine
*Siili sildid
i
HELVE LAASIK
