|
|
Paljudes koolides tähistati tänast emakeelepäeva lõppeva nädala jooksul pidulike aktustega, luuletuste lugemisega, kodumaiste laulude ja tantsudega ning temaatiliste viktoriinidega. |
Pisisaare Algkoolis pühendati emakeelepäevale terve nädal. Esmaspäeval lugesid kooli- ja lasteaialapsed enda poolt valitud eesti autorite luuletusi. Teisipäeval toimus koolis eesti laulude päev, kus esitati kodumaiste heliloojate loomingut. Kolmapäeval kandsid 3. ja 4. klassi õpilased ette näidendi ning päev oli pühendatud rahvamuistenditele.
Neljapäeval räägiti rahvatarkustest. Eriti keskenduti lindude laulu tõlgendamisele ja esivanemate tähelepanekutele lindudest. Eile oli ka kolmanda kooliveerandi viimane päev. Pisisaare Algkoolis viidi sel puhul läbi viktoriin, kus terve nädala jooksul omandatud teadmisi kontrolliti. Sellest lasteaialapsed küll osa ei võtnud, kuid nad said hiljem osaleda eesti diskol, kus mängiti nii uuemat kui ka vanemat eesti muusikat.
iii
Emakeelepäeval kutsuti külla
Sadukülas peeti kesknädalal hoopis tubakavaba päeva, mille käigus räägiti tubaka kahjulikkusest, tutvustati vastavat kampaaniat ning viidi läbi viktoriin. Testi täitsid kõige edukamalt Laura Saarmann ning Liisi Sirel, kes said tubli töö eest ka auhinnad. Neiude endi sõnul polnud viktoriin väga raske ja teemat tundes õnnestus neil küsimustele õigesti vastata.
Reedel kutsus Saduküla Põhikool endale külla Siimusti Lasteaed-Algkooli pere, kes olid nõus Saduküla õpilastele esinema. Siimusti lapsed laulsid emakeelepäeva auks laulu eesti kohanimedest, millest mitmed olid päris tundmatud. Näiteks nimetati kohanimesid Kolli, Tondi, Liiapeksi, Põlula, Prillimäe ja Puhtaleiva. Jõgevamaa asulatest oli Henno Käo kirjutatud laulutekstis ära mainitud Lustivere, Paduvere, Kassinurme, Kudina ja Laiuse.
Veel esitasid Siimusti mudilased mitu laulu sellel suvel toimuva üldlaulpeo repertuaarist. Saduküla õpilased esitasid kodumaiste autorite luulet, kuulda sai Ott Arderi, Hando Runneli ning ka Contra loominut. 8. ja 9. klassi poisid Märt ning Keio lugesid ette aasta jooksul välja valitud kümme kõige ilusamat eestikeelset lauset. Konkursi algatas aasta eest haridusministeerium.
iii
Noorte keelekasutus jätab soovida
Õpetaja Marianne Orgulase sõnul on emakeelepäev õpilastele suhteliselt oluline, seda tähistab terve kool.
„Eelmisel aastal kirjutasid õpilased selle päeva puhul luuletusi ja varem oleme korraldanud jutukonkursse,” rääkis õpetaja Orgulas, lisades, et kui emakeelepäeva igal aastal tähistada, siis ehk mõtlevad õpilased rohkem sellele, mida ja kuidas nad räägivad ja ei kasuta kõnes nii palju roppusi, sest korrektne eesti keel on oma kõlalt väga ilus. Siiski nentis Orgulas, et õpilaste keelekasutus on aastatega kehvemaks läinud, sest lugemishuvi on vähenenud. „Keelekasutuse parandamiseks püüame koolis võimalikult palju raamatute lugemist propageerida,” kinnitas emakeeleõpetaja.
„Ma ei ole aastaid andnud kohustusliku kirjandusena tervele klassile korraga ühte raamatut lugeda, sest maakohas ei ole kõigil korraga võimalik sama raamatut kätte saada. Seega valivad nad ise raamatud, mis teatud tähtajaks tuleb läbi lugeda,” rääkis õpetaja, tunnistades ka, et praegusel ajal ilmub lastele ja noortele uudiskirjandust palju ja mõni õpilane räägib loetust nii huvitavalt, et ka tema ise on õpilaselt raamatu lugemiseks laenanud.
Saduküla kooli tüdrukute Laura ja Liisi sõnul ei teaks nad emakeelepäevast midagi, kui seda sündmust koolis ei tähistataks. „Kalendris on see ära märgitud, kuid üldiselt on see meie jaoks nagu tavaline päev,” tunnistasid neiud.
iii
10 ilusamat eestikeelset lauset
1. Ämber läks ümber.
2. Kuula, kulla külanaine, kuuled, külla tulnud vaime!
3. Pöidlad pihku, pöialpoisid!
4. Millal maksan memme vaeva?
5. Küll küllale liiga ei tee.
6. Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
7. Üle oja mäele, läbi oru jõele.
8. Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
9. Ema tuli koju.
10. Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal
EILI KOITLA
