Kuldmedal tütrele, kuldmedal pojale ? kuidas sellise kordamineku või õigemini järjepideva töö tulemuse perekonnapea vaatevinklist lahti seletaksite?
Heivo: ?Ise olen kuldmedaleid vaid spordis võitnud. Kooliaineid õppima olin üsnagi laisk. Ega me koos kaasaga pole ka lapsi lausa utsitanud hoole ja põhjalikkusega õppima. Meie peres on kujunenud põhimõtteks lapsi usaldada ja siis, kui meie poole pöördutakse, nõu anda ja abistada. Eesmärgi väga hästi õppida on Liis ja Heigo endale ikka ise seadnud. Ega tänastesse õppeprotsessidesse ei oskagi sekkuda, sest õppeprogrammid ja nõuded on hoopis teistsugused kui meie kooliaastatel. Mõistagi on aga ka emal-isal põhjust rohkem nina püsti ajada, kui lapsed hästi õpivad. Eriti elab koolitöö tulemustele kaasa ema.”
Kui palju vaimuhigi tuleb siis tänastel koolinoortel haridusmaratonil kulla võitmiseks valada?
Liis: ?Kõik kulges võrdlemisi loomulikku rada pidi. Ma olin otsustanud iga õppeaasta viitega lõpetada. Väga head hinded olid mul ka üheksanda klassi lõputunnistusel ja otsustasin nii jätkata kuni kooli lõpuni välja.?
Heigo: ?Mul tuli kuldmedal raskemini. Pidin omajagu vaeva nägema. Alati ei jõudnud kodus piisavalt õppida ja raamatuid lugeda, sest aega nõuavad ka majapidamistööd. Kodused tööd oleme vanemate tööloleku ajaks õdedega kenasti ära jaotanud. On teada, kes peseb pesu, kes triigib, kes koristab jne. Süüa teeb meile põhiliselt vanaema Viivi, kuid samas saame köögis ka ise toime.”
Liis: ?Tänavune aasta on Puurmani keskkoolile üldse eriline. Meie lõpetajad saavad kokku neli kuldmedalit. Minu teada tuli meie kooli kuldmedal viimati kümme aastat tagasi. Et ühte peresse korraga kaks kuldmedalit tuleb, juhtub aga Puurmanis arvatavasti esimest korda.
Kas vanemate kodust kaugel töötamises on rohkem plusse või miinuseid?
Liis: ?Kurtmiseks ja hädaldamiseks meie olukord küll põhjust ei anna. Kodus on omaette rahulik õppida. Naljaga pooleks võib öelda, et kõige paremini saame keskenduda siis, kui ka noorem õde Kaia Tallinnas ema- isa juures on.?
Mis tööd Tallinnas teete ja kuivõrd võib öelda, et pealinnas leiva teenimine on võimaldanud tagada lastele hariduse saamiseks korraliku koduse majandusliku baasi?
Heivo: ?Mina ehitan teid. Kaasa Hille töötab firmas Lahe Roos. Põhimõtteliselt on tõesti nii, et töö pealinnas tagab stabiilse teenistuse, mistõttu ei tule pidevalt muretseda, kust ühe või teise asja jaoks raha saada.”
Kuidas reageerivad lapsevanemad abiturientide eksamipingetele ja stressile?
Heivo: “Lõpueksamite tulemused selguvad pärast 20. juunit. Hoiame koos abikaasaga pöialt, et Heigol ja Liisil ikka hästi läheb. Palju sa Tallinnas olles ikka juhendada oskad. Mõne nõuande olen siiski andnud. Näiteks olen soovitanud matemaatikaeksamil kõik lahendused ikka julgesti paberile panna.”
Liis: ?Eksami temaatikat arutame sõprade ringis, kuid kui vaja siis ikka ema-isaga ka. Ema saatis mulle lõpukirjandi kirjutamise eel sõnumi, et ma kõige kooresemad mõtted ikka kirja paneksin. Kirjutasin kirjandi, mille pealkirjaks on Juhan Viidingu luuleread ?Meile on palju antud, kuid ikka oleme nõutud?. Kes oskas, võis kirjutada Viidingu loomingust, kuid piisas ka lihtsalt luuletaja ridade omapoolsest lahtimõtestamisest.
Heigo: “Ma olin kirjandi teemat valides üsna närvis. Valisin teema, mis käsitles meediaprobleeme, sest ajalehti olen ju ometi lugenud, samuti telerit vaadanud ja raadiot kuulanud.?
Talpaste pere isa ja lapsed on tegelikult kooliõed-koolivennad, kuidas see on õppeprotsessi mõjutanud?
Heigo: ?Puurmani keskkooli on lõpetanud mitte üksnes mu isa, vaid ka tema ema ja meie vanaema Viivi. Mõnedki isa kooliaastate aegsed õpetajad töötavad koolis praegugi. Mul on isaga sarnane nimi ja nii on mind vahel ka Heivoks kutsutud. Õppimist ja hindeid aluseks võttes on aga võrreldud meid ja nooremat õde Kaiat.”
Heivo: ?Mul on lastega tõesti ühised õpetajad olnud. Meile kõigile on matemaatikat õpetanud Kaie Kallak, eesti keelt Eha Haab. Kooli eelmine direktor Toomas Annuk oli minu klassijuhataja.
Kui palju vaeva tuleb näha selleks, et lõpuaktusel soliidne välja näha, pidulikult rõivastuda?
Liis ?Tütarlastel on lõpuaktusele minekuks üsnagi mitmekesised võimalused. Rõivastuda võib nii pikemasse kui ka lühemasse kleiti. Mina panen selga beezi kleidi kuldsete äärtega. Kleiti ma ei ostnud, vaid laenasin Tartust laenutusfirmast. Mõtlesin, et sellist pidulikku kleiti on harva vaja ja miks mitte siis kasutada võimalust laenamiseks. Kleidi valimisel oli mul kaasas ema.”
Heigo: ?Noormeestel on aktusel võrdlemisi keeruline originaalne olla, sest kõik on ülikondades ja kannavad musti kingi. Ülikonna kandmine pole just kohustuslik, kuid kui ülikonda pole, vaadatakse väga viltu. Mina ostsin poest uue ülikonna, sest vana oli kitsaks jäänud.”
Kas Lahe Roos toetab oma töötajat laste kooli lõpetamise puhul õpetajatele kingitavate roosidega?
Heivo: “Roosid pedagoogidele toome tõesti firmast Lahe Roos. Mu abikaasa peab aga need lilled ostma.”
Puurmani Keskkoolis on lõpuaktus 21. juunil, missugune näeb teie peres see päev välja?
Liis: ?Pärast aktust istume pereringis, õhtul pidutseme aga koos klassikaaslastega.?
Millised on kuldmedaliomanike plaanid haridustee jätkamiseks ?
Liis ?Kindlasti on soov omandada kõrgharidus. Prooviksin õppida Tartu Ülikoolis arstiteadust või Tallinna Tehnikaülikoolis majandust.?
Heigo: ?Ka mina olen pidanud plaani Tartu Ülikoolis majandust õppida.?
Heivo: ?Kiidan tütre ja poja plaanid heaks. Kui keskkool kuldmedaliga lõpetada, siis ei saagi vist olla muud kavatsust kui kõrgkooli minek.”
JAAN LUKAS
