Kogukonnateenuste teemal peetud ümarlauale maavalitsuses oli küsitluse põhjal tehtud analüüsi tulnud tutvustama Jõgevamaa omavalitsuste ning Kodukandi maakonnaühenduse esindajatele üle-eestilise liikumise Kodukant tegevjuht Eha Paas. Ühiselt arendati ka mõttekäiku koostööst külaelu edendamiseks erinevatel tasanditel. Leiti, et ei ole määrav, kas kohaliku elu arendamise plaane viivad ellu külaselts või mingid teised ühendused nagu naisselts, pensionäride ühendus, metsaselts jne. Oluline on see, et on inimesi, kes suudavad asju käivitada ja erinevaid ühendusi ning instantse koos tegutsema panna, et paikkonnas elu edasi areneks.
Eelkõige inimene
Ümarlaual osalenud Jõgevamaa valdade ja linnade ning naabermaakondade esindajad ja külaliikumise eestvedajad tõdesid üheskoos, et inimeste motiveerimine ja tunnustamine on ääretult oluline. Arutleti, mida teha, et külades aktiivsete ja koolitatud eestvedajate tegutsemisvaim ei kustuks.
Kui ka omavalitsustele võib projektide kaasfinantseering tunduda suur, siis tegelikult tuleb projekti põhjal sisse märksa suurem kasu, mis annab tunda hiljem, aastate pärast. Valdades ollakse aga huvitatud sellestki, et edaspidi võiks osa kohalikke teenuseid anda seltside kanda, seda eelkõige kultuuri, heakorra ja sotsiaaltöö alal. Kui aga seltsingud aja jooksul seltsideks üle lähevad, saavad nendest ilmselt kohalikele omavalitsustele ka kindlamad koostööpartnerid.
Milliseid teenuseid vajatakse?
Nagu kodukanditeenuseid puudutava küsitluse tulemustest nähtub, on vastajad kõige enam toonud esile vajadust kaupluse järele. Peaaegu sama oluliseks peetakse interneti ja kommunikatsiooniteenuste kvaliteetset kättesaadavust, sealhulgas nii interneti püsiühendust, korralikku telefoniühendust kui ka posti. Puudust tuntakse kultuurist ja vaba aja veetmise võimalustest, eriti noortele mõeldud huvitegevuse võimalustest, õpiringidest ning ka raamatukogudest. Probleemseks peetakse transporti. Mõneski paigas on bussiliiklus puudulik või täiesti olematu. Sageli on ainus võimalus vallakeskusse pääsemiseks õpilaste bussiringiga. Samuti leitakse, et sotsiaalteenused peaksid olema kättesaadavamad jne.
Kohalikult külaseltsilt soovitakse eelkõige just kultuuri ja vaba aja sisustamist, info vahendamist ning turismivaldkonnaga tegelemist. Esimesel puhul pakutakse välja õpiringe, mitmesuguste kursuste, koolituste ja ürituste organiseerimist. Sihtrühmadena on ennekõike nimetatud noori ja pensionäre. Turismi alal on välja pakutud loodusmatkade korraldamist, turismitalude ja majutusvõimaluste teenuste pakkumist, ekskursioone jne.
Vähem oluliseks ei ole peetud seltsi sotsiaalset osa lastele päevakodu pakkujana, vanurite abistajana, supiköögi, sauna jms asutajana. Kohalike seltside poole vaadatakse ootustega ka transpordi ja teede korrashoiu korraldamisel, internetiteenuse organiseerimisel ning heakorra alal.
Nagu selgub, on kogukond hakanud läbi seltside tegevuse oma võimalusi teadvustama ja leidnud oma identiteedi. Enamik tegevuseks vajalikust toetusest saadakse läbi erinevate projektide. Kohalikud omavalitsused toetavad seltside tegevust kas ürituste korraldamiseks raha eraldamisega või omafinantseeringu kaudu projektide taotlemisel.
VAIKE KÄOSAAR
