Heitliku ja jaheda kevade tõttu tavapärasest natuke hiljem müügile jõudnud kodumaised maasikad on nüüdseks müügiletid vallutanud. Torma vallas Koimula külas Tori talus maasikaid kasvatava Aarne Neimanni sõnul on tänavune maasikasaak hea ning magusaid marju jätkub veel terveks kuuks.
Möödunud nädala viimastel päevadel maksis Jõgeva turul kilogramm suuri maasikaid neli eurot, väikesed sai aga kätte kolm euroga. Nii Neimann kui ka teised kodumaise maasika pakkujad kinnitasid, et Jõgeva inimestele maasikad maitsevad ning müük läheb hästi. “Esimestel müügipäevadel on nõudlus päris suur olnud,” ütles Aarne Neimann.
“Algul, kui maasikad on kallimad, ostetakse väiksemates kogustes lihtsalt söömiseks, pärast aga juba kastiga, et sügavkülma panna,” lisas samuti Torma vallas kasvanud maasikaid müünud Kevin.
Ootas kodumaiseid maasikaid pikisilmi
Tori talu leti juurest kilogrammise maasikakotiga lahkunud Viia ütles, et ostab marju sageli. “Kui hooaeg käes, ostan maasikaid kilode kaupa ja vähemalt paar korda nädalas. Praegu ostan söögiks ja magustoitudele lisamiseks, kappi panekuks mõeldud marjad muretsen aga hiljem,” lausus ta. Maasikaletti koos kahe pojaga uurinud Aksel kinnitas, et kodumaiseid maasikaid on pikisilmi oodatud ning lastele need marjad maitsevad. “Kui kuskil maasikaid on, söövad lapsed kõik ära,” naeris ta. “Aga jagub ka suurtele söömiseks või näiteks tordi kaunistamiseks.”
Kakskümmend aastat tagasi maasikakasvatusega alustanud Tori talu maadest on praegu nende marjade all kaks hektarit, sortidest on kasutusel ´Polka´ ja ´Sonata´. Aarne Neimanni sõnul on tänavune mari ilus ning oodata on suurt saaki. “Palju marju on küljes ning kui päikest on, küpsevad nad ka ilusti ära,” lausus ta. “Saaki tuleb veel terve kuu, sest kevadel istutatud taimed alles õitsevad. Tegelikult on praegu isegi väike hirm, et inimesed ostavad oma marjad kuu algul ära ja hiljem ei ole enam nõudlust, arvatakse ju, et alguses on marjad magusamad.”
Pealinnas on tekkinud kindel klientuur
Tori talu maasikaleti võib Jõgeval lisaks turule leida ka Selveri juurest, samuti on marju võimalik tellida Tallinnasse. “Paar korda nädalas viin tellijatele õhtuti viiekilostes karpides värskeid maasikaid,” lausus Aarne Neimann. “Aastatega on meil pealinnas tekkinud kindel ostjaskond. Tegelikult olekski mõttekas maasikaid Tallinnas müüa, aga selleks peavad kogused olema suured, et tasuks sõita.” Väga suure osa maasikasaagist müüb Neimann aga hoopis marjade kasvukohas. “Jõgeva-Mustvee maantee ääres on vastav silt üleval, seegi ostmisvõimalus on aastatega välja kujunenud.”
Aarne Neimann ütles, et jaheda kevade tõttu jäi saak tänavu tavapärasest hilisemaks ning inimestel on seetõttu raske tajuda, et kodumaised maasikad on lõpuks müügile jõudnud. “Tihti küsitakse, et kas tegemist on Eesti marjadega ning et kas maasikaaeg juba lõpeb või alles algab,” nentis ta. “Huvitaval kombel on aga sel aastal ostjatega hinnast vähe juttu olnud ning ka hinna üle kauplemist pole tänavu väga palju esinenud. Vaid üksikud inimesed on küsinud, et kas suurema koguse ostmisel kauba ka odavamalt saab.”
“Tingimisvõimalus on alati olemas,” kinnitas kogenud maasikamüüja, kellel on ka Jõgeval viieteistkümne müügiaasta jooksul välja kujunenud kindel klientuur. “Eks Eesti inimene on konservatiivne – kui ta on ühe müüja käest ostma hakanud, siis ta jääbki ostma. Selleks tuleb aga loomulikult müüa korralikku kaupa, sest kliente pole võimalik petta. Paar korda on küll pärast pahandama tuldud, aga jutu käigus on selgunud, et hommikul ostetud värsked marjad on ostjal kogu päevaks autosse jäänud. Kui rahulikult rääkida, on nad asjast aru saanud ning alati oleme ka kompromissi leidnud.”
Torma kandist tuleb enamik maasikatest
Torma vallas on kasvanud suurem osa maakonnakeskuses müüdavatest maasikatest. “Torma kandis on maasika kasvupind praegu tõenäoliselt suurem kui kartuli kasvupind,” lausus Aarne Neimann.
“Viimase viie aasta jooksul on tulnud juurde palju uusi maasikakasvatajaid ning seetõttu on sealkandis praegu ka probleem korjajatega. Mõttekas oleks teha ühistu ja minna näiteks üheskoos suurematesse linnadesse müüma, aga Eestis on raske mitut inimest ühele nõule saada. Olen paari maasikakasvatajaga sellel teemal rääkinud, aga igaüks püüab ikkagi ise hakkama saada.”
Kahekümnele maasikakasvatusaastale vaatamata maitsevad need magusad marjad Aarne Neimannile endiselt. “Mina söön kõige rohkem maasikaid suvel, kuid kõige rohkem meeldib mulle selline keedumoos nagu vanasti tehti. Tänapäeval pannakse aga maasikaid enamasti tervelt külma, lastele meeldib nii kindlasti rohkem. Sügavkülma on parem panna väiksemat marja, sest suuri mahub ju karpi vaid paar-kolm tükki,” naeris ta.
MATI ALEV
