Koduloohuvilised entusiastid koos kohaliku kirikuõpetaja ja Kaitseliidu maleva liikmetega on Avinurmes välja kaevanud sealsetes lahingutes hukkunud ning kirikus punaarmeelaste poolt mõrvatud haavatud 14 eesti sõjamehe säilmed. |
Avinurme vallavanem Indrek Kullam ütles, et eesti sõdurite säilmed maetakse pärast isikute kindlakstegemist Avinurme kalmistule, kui sugulased ei soovi neid kodukoha kalmistule viia. Need, kelle isikuid kindlaks ei suudeta teha, maetakse Avinurme kalmistule kui tundmatud sõdurid.
Vallavanema sõnul on tegemist peamiselt Viljandi- ja Pärnumaalt pärit meestega, sest just nendest maakondadest komplekteeritud väeosa osales Avinurme lahingus. “Meiega on ühendust võtnud juba kümme inimest, kes teavad, et nende lähedased hukkusid Avinurmes,” rääkis vallavanem.
Kui säilmete juurest leitakse žetoon, kus kirjas väeosa, saab säilmed identifitseerida. “50 000 – 60 000 krooni maksvat DNA analüüsi kohalik omavalitsus kahjuks kinni maksta ei suuda, kuid kui kaitseministeerium meid toetab, saame kõik langenud identifitseerida,” kinnitas vallavanem.
Kui matmiskohtadest leitakse Saksa sõdurite säilmeid, siis need antakse üle Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu esindajale Eestis.
Esemed, mis väljakaevamistel leitakse ja mis omavad mingisugust ajaloolist väärtust, antakse üle Avinurme Koduloomuuseumile.
Kaitseministeerium teab
Jõgeval elav, kuid Avinurme lähedalt pärit koduloouurija Kalju Jalakas esitas mullu 19. juulil koos EELK Avinurme koguduse õpetaja Rene Alberiga pöördumise kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjonile, milles mehed teatasid, et nende valduses on teavet 1944. aasta 20. septembril Avinurme lahingus langenud, samuti haavatuna Punaarmee kätte jäänud ja maha lastud Eesti piirikaitserügementide ja teiste väeosade sõdurite matmispaikade kohta.
“Kahjuks pole sellele kirjale seni vastust saabunud. Tänavu märtsis käisin sama probleemiga kaitseministeeriumis vastava ametniku jutul. Leppisime kokku, et kui maa taheneb, tullakse Avinurme matmiskohtasid üle vaatama. Tõenäoliselt ei leitud selleks võimalusi,” rääkis Jalakas.
2007. aasta 10. jaanuaril vastu võetud sõjahaudade kaitse seadus määras kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õigusliku kaitse, avaliku ligipääsu sõjahaudadele, tähistamise korra, samuti sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise korra. Kaitseministri käskkirjaga on koostatud nimistu Eesti sõjahaudade kohta. Selles nimekirjas Avinurme sõjahaudu ei ole.
Kaitseministeerium teatas, et nad on saanud erinevatest allikatest infot 19.-20.septembril 1944 Avinurme lahingus langenud Saksa ja Eesti sõdurite säilmete võimaliku matmispaiga kohta.
“See teema on olnud ministeeriumi südamel ja sellest on räägitud telefonitsi ka asjaosalistega. 11. septembril toimub taas Sõjahaudade Hoolde Liidu ametkondade vaheline töögrupi kohtumine, kus on kõne all ka Avinurme teema,” teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Tööd algasid suvel
Tänavu 14. juulil saabus Avinurme Langenute Sõjakalmude Otsimise ja Hooldamise ühingu peavanem Ville Dreving, kaasas muinsuskaitseametis välja antud uurimisluba, mis võimaldas alustada säilmete väljakaevamisi.
“Vallavanem Indrek Kullami juuresolekul leppisime kokku, et väljakaevamisega hakkavad tegelema Avinurme mehed,” märkis Jalakas.
Esimene katseline säilmete otsing Kõveriku külas Hansura talu juures ei andnud tulemusi, leiti mõned inimluud. “See matmispaik (ühishaud) on läbi teinud suured muutused seoses maantee õgvendamise ja uue maanteekraavi kaevamisega,” teadis Jalakas.
Järgmisena alustasid mehed säilmete otsingut Avijõe kaldalt sinna istutatud hõbekuuse alt. “Mõne prooviaugu järgi õnnestus langenu säilmed kätte saada. Inimesed mäletavad ka selle eestlasest langenu nime, kuid enne avalikustamist on tarvis selle õigsust täpsemalt kontrollida,” lisas ta.
Väljakaevamist jätkati Maetsma külas Väljaotsa talu aias. Kümnekonnast prooviaugust ei leitud midagi. Otsustati kaugemalt veel mõned proovikaevamised teha ja siit õnnestus leida kahe sõjaväelase säilmed. Teine skelett, mis kuulus meditsiinitöötajale (võimalik, et sõjaväearstile) oli ilmsete mahalaskmise tunnustega, isegi kaelas olnud žetoon, kus kirjas väeosa, oli kuulist tabamuse saanud.
Järgmisi proovikaevamisi tehti Maetsma küla vana maantee ja magistraalkraavi ristumise kohal, kuid tagajärjetult. Ka ei õnnestunud leida Änniksaare külas üksikult langenud sõdurite matmiskohti.
Õõvastavad leiud
Sälliksaare külas oli matmiskoht kuuse all Kõre majapidamise läheduses. Keegi oli selle tähiseks asetanud murdunud malmristi. “Proovikaevamisel avastasime peagi inimluud. Metallesemete otsimiseks kasutasime Kalev Pärna metalliotsija abi. Noore mehe skeletil võis mitme tunnuse järgi oletada, et lahingus ta ei langenud, automaadivalang oli rinnust läbi lastud (abaluu purunenud). Oli löödud ka terava esemega (püssi täägiga) pähe auk, mis oli lõhestanud pealuu,” jutustas Jalakas.
Suuremat tähelepanu pöörasid väljakaevajad kirikus maha lastud haavatud sõdurite matmiskoha leidmisele. “Inimeste mälestuse järgi oli teada, et nende laibad maeti kirikust põhja suunas üle maantee paiknevasse kruusaauku. Samas oli meil teada, et üle tee asuva maja krundil oli aiapostiaukude kaevamisel välja tulnud inimluid. Saime krundiomanikult kaevamisloa. 14. augustil kaevasime välja esimesed viis skeletti, kokku olid ühishauas kaheksa sõduri säilmed. Kaheksast kuuel olid olemas žetoonid, kahe žetooni tekst polnud loetav. Seega on nelja sõduri säilmed täielikult kindlaks määratavad. Oli märgata, et mitmete sõdurite vigastused polnud saadud lahingus, vaid tekitati ilmselt hilisemal “töötlemisel”. Kuulide ja miinikildude poolt tekitatud vigastused on teistsugused. Leidsime ka mõned isiklikud esemed, mis ligemale 64 aastat hauas olnud: taskunoad, käärid, rihmakinnitused, alumiiniumnööbid,” rääkis väljakaevamistel osalenud Kalju Jalakas.
Nüüdseks on mehed teada saanud, et kiriku lähedal on veel teinegi ühishaud, kuhu on maetud viie kirikus tapetud mehe põrmud. Tööd jätkuvad. Avinurme vallavanema Indrek Kullami kinnitusel tahavad nad kõik säilmed, mida on võimalik leida, välja kaevata ja matta.
Üksikasjalikumalt kirjutab Avinurme lahingust edaspidi Vooremaa kodulooküljel Kalju Jalakas.
HELVE LAASIK
KAIE NÕLVAK