Esmaspäeval pidas Jõgevamaa Kodukandi Ühendus oma 15 sünnipäeva. Nagu ikka sellisel puhul, olid kohale tulnud külaelu aktiivsed eestvedajad kogu maakonnast ja nende kolleegid ning koostööpartnerid.
MTÜ Jõgevamaa Kodukandi Ühendus üks eestvedaja, juhatuse aseesimees Pille Tutt lausus, et ilusa ümmarguse numbriga 2000. aasta porisevõitu ilmaga 30. märts oli see päev, mil Maarja rahvamajja kogunesid tollase Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi eestvedamisel maakonna ärksamad ja natuke isepäisemad külade esindajad.
Ühendus sündis Maarjas
Mati Jõgi on tollal öelnud, et olulise tõuke maakondliku ühenduse moodustamiseks andis märtsis Põltsamaal peetud üleriigilise külaliikumise ühenduse Kodukant juhatuse nõupidamine, kuhu kutsuti ka Jõgevamaa külade nais- ja kultuuriseltside esindajad. Jõgevamaal tollel ajal veel maakondlikku ühendust polnud. Jõgi kutsus Maarjasse kokku Jõgevamaa ärksamad külade esindajad, ühendusele panid aluse kokku seitse MTÜ-d ja kodanikualgatuse korras kohale saabunud inimesed. Tollaseks maakondliku kodukandiühenduse juhatuse esimeheks valiti Rita Kivisaar. Juba sama aasta juulikuuks sai organisatsioon ametliku vormistuse. Suur roll oli selle juures just Mati Jõgil, kelle sagedasteks külalisteks olid äsja loodud ühenduse liikmed. Tagasihoidlikuks jäänud Mati Jõgi sõnul ei olnud ühenduse loomine tema idee, vaid eeskujusid oli Eestis selleks ajaks juba mujal olemas. Küllap sai ta mõtte Valgamaalt, kus oli töötanud. Maapiirkondades on küll tegusat rahvast napilt, ent need, kes on aktiivsed, suudavad tegutseda mitmel rindel ja Mati Jõgil tuli need üles leida, neile idee välja pakkuda ning neid motiveerida.
Pille Tutt tõdes, et ühiselt on alati lihtsam igasuguseid probleeme lahendada ning koos ollakse ka tugevam survegrupp külaelu probleemide teadvustamisel üleriigilisel tasandil. Vähetähtis pole ka osalemine üleriigilise kodukandiühenduse tegevuses.
Alguse sai tihe koostöö naabermaakondadega, tihedad sidemed kujunesid välja Lääne- ja Ida-Virumaa kolleegidega ning ka Tartumaa partneritega.
Aktiivne töö läks käima
Juba 2001. aasta sügisel sai Kodukandi eestvedamisel teoks maakonna külade päev, kus ühenduse koostööpartner Ülo Vooglaid rääkis Sadala rahvamajas sellest, kuidas tasuks edasi tegutseda. 2002. aasta novembris korraldati teine Jõgevamaa külade päev Saare rahvamajas. Sinna kutsuti esinema Metsamoori Perepargi perenaine Irje Karjus Võrumaalt.
Sama aasta sügisel käivitas Üleriigiline Ühendus Kodukant projekti e-village ehk e-küla. Selle Jõgevamaa koordinaatoriks koolitati Pille Tutt. Üsna varsti toimus selle projekti raames koolitus kaheksa küla esindajatele. Neile küladele koostati arengukavad, mida esitleti nii maavalitsuses kui ka põllumajandusministeeriumis.
- aasta märtsis viidi Maarja rahvamajas läbi koolitus külaliidritele, kus räägiti taaskord koostööst. Aasta pärast oli külaliikumises jõutud niikaugele, et mitmetes maakonna külades pandi alus külaseltsidele. Juba järgmisel, 2006. aastal tunnustati Kodukanti täiskasvanud õppija nädala raames maakonna koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitliga.
Võõrustati maapäevalisi
Juba 2004. aasta augustis tegi liikumine Kodukant ettepaneku viia aastal 2007 Kuremaal läbi Maapäev ehk külade parlament. VII Maapäeval 2007. aasta augustis Kuremaal osales 450 inimest, nende seas ligi 50 väliskülalist. Maapäevalistele korraldati arutelud kümnes töörühmas, maakonna iga vald oli ühe õpitoa vastuvõtjaks ja korraldusmeeskonnaks.
Jõgevamaa Kodukandi juhatuse esimees Liia Lust lausus, et küllap oli Kodukandi maakondliku ühenduse loomine suuresti õhinapõhine. Kurvema poole pealt tõdes Lust, et kogukondi on 15 tegevusaasta jooksul tugevalt mõjutanud elanikkonna kahanemine. Selle aja jooksul on maakonna kogukonnad kaotanud keskmiselt ligi veerandi oma elanikkonnast. Paljud nende kogukondade liikmetest on liikunud mujale Eesti piires, kuid paljud on läinud ka kaugemale. Seetõttu käivitati tänavu projekt, et siit välja rännanud kirjutaksid oma lugusid. Need on plaanis kokku koguda ja köita. Lugude kaudu loodetakse teada saada, kuidas siit pärit inimesed nii mujal Eestis kui maailmas toime tulevad ja kas neil on ka plaanis naasta. Lood on plaanis välja anda augustikuus Säreveres peetaval XI Maapäeval maakonda tutvustava materjalina.
Viimastel aastatel on olnud suuremateks ettevõtmisteks rahvusvahelises elukestva õppe projektis osalemine, mille raames on külastatud Türgi, Poola ja Hispaania kolleege. Tänavu esindas Türgis peetud kohtumisel selle projekti raames Hispaaniat omal ajal Jõgeva vene gümnaasiumis õppinud naine, kes on rahvuselt ukrainlanna.
Lust tõdes, et Jõgevamaa aktivistide kõige olulisem ülesanne on hoida alles siinseid traditsioone ja püüda säilitada inimeste kodupaiku, et kui keegi otsustab mujalt Eestist või veelgi kaugemalt oma juurte juurde tagasi pöörduda, siis on tal koht, kuhu naasta.
TOOMAS REINPÕLD
