29. novembril tuleb Lustivere kultuurimajas maakonna kodanikeühenduste konverents, mis tänavu keskendub kogukonnale kui maal hädavajalike teenuste pakkujale.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultandi Kersti Kurvitsa sõnul on paljud maainimesed kokku puutunud olukorraga, kus postkontorid on suletud, pangaautomaadid minema viidud või polegi neid kunagi maale toodud, koolid kinni pandud ja väikesed poedki hingusele läinud.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem
“Riik on viinud oma avalikke teenuseid maapiirkondadest ja väikelinnadest ära suurematesse keskustesse, ka erasektorile pole maal teenuste pakkumine ahvatlev, sest vähene tarbijaskond ei too soovitud kasumit. Inimesed on aga maale ja väikelinnadesse elama jäänud ja vajavad teenuseid. Kõik ei saa või ei taha linnadesse kolida, maainimestel on samuti õigus postkontoris käia, sularahaautomaadist sularaha võtta, poest süüa osta, lapsi kooli ja lasteaeda saata,” nentis Kurvits.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Paljud kogukonnad on leidnud, et nad peavad hakkama ise kohapeal neid teenuseid pakkuma. “Eesti eri paigus on sellega hästi hakkama saadud. Konverentsil tahamegi tuua häid näiteid mujalt ja innustada ka Jõgevamaa kodanikeühendusi senisest enam teenuseid pakkuma,” lisas ta.
Kurvitsa sõnul saavad konverentsil sõna nii Lõuna-Eesti kui ka Jõgevamaa kodanikeühendused, kes on võtnud kogukonnale vajalike teenuste osutamise oma ülesandeks.
Konverentsile tuleb oma kogemusi jagama Viljandi toiduvõrgustiku OTT esindaja Anu Johani. Võrgustik on võtnud oma mureks piirkonna väiketootjate toodangu toimetamise ostjateni. Nad on teinud seda ilma suurte toetuste ja rahaliste panusteta, ainult entusiasmist. Neil on internetis tasuta kodulehekülg, tootjad toovad oma kauba turuplatsile ja igaüks saab sealt soovitud kauba kätte. Kett on kasvanud juba üle maakonna piiride, lisandunud on ka Pärnumaa väiketootjad. Muuseas on sellest toiduvõrgustikust võimalik osta ka kodus valmistatud jäätist ja teisi piimatooteid, saia, leiba.
Jõgevamaagi vajab taluturgu
“Tegelikult tahetakse ka kolmes Jõgevamaa piirkonnas taolist toitu osta kas siis taluturu või taolise toiduvõrgustiku vahendusel. Teema pakub paljudele huvi ja on aktuaalne, kuid seni pole inimest, kes sellist ettevõtmist veaks,” nentis Kersti Kurvits.
Kaks huvitavat näidet on Võrumaalt, kus tegutsevad Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus ja Sänna Kultuurimõis. Mõlemas kohas on tagasi pöördutud kogukondliku eluviisi juurde, kõik vajalik toodetakse ise ja tarbitakse ise, samuti pakutakse kohapeal ise teenuseid. Mõlemas kohas on väga edukalt kasutatud ka mitmeid riiklikke toetusprogramme.
Aga ka Jõgevamaa inimesed astuvad konverentsil üles ja neil on tuua häid näiteid. Meil on Juula küla näide kogukonnast kui teenustepakkujast. Samuti tuleb esinema Saare vallavanem Jüri Morozov, kes tutvustab oma nägemust, kuidas teenused kohalikult omavalitsuselt kodanikeühendustele delegeerida.
Pikema ettekandega esineb ka Geomedia esindaja Rivo Noorkõiv. Viimasel ajal läbi viidud uuringute tulemustele toetudes arutleb ta, kas kogukondlik arengumudel on üks maaelu arenguvõimalusi.
Konverentsil osalejad saavad oma sõna sekka öelda töörühmades, kus arutletakse selle üle, millised on Jõgevamaa kodanikeühenduste praeguse hetke võimalused kogukonnale vajalikke teenuseid osutada.
Tänavu peetakse taolised konverentsid 14 maakonnas. Teemad on neil küll erinevad, kuid kõik nad toetavad ja innustavad kodanikke aktiivselt ühiskondlikus elus osalema ning andma oma panuse tugeva kodanikuühiskonna loomisse.
Mullu peeti meie maakonnas kodanikeühenduste konverentsi Vaiatus ja seal oli osalejaid ligikaudu sada. See arv näitas, et huvi teema vastu on võrdlemisi suur.
i
HELVE LAASIK
