Kiviaeg ei tule tagasi, kui?

Naljakad lood siin Jõgeva linnas. Kõik ilusa ja hea lõhkujateks osutusid kaks vana paadunud kommunisti Olavi Annuk ja Ants Paju. Oli tegus kolmikliit,

olid ulmelised plaanid ja ilusad kõned, kuid lontrused tegid kõigele lõpu.

Nõnda võiks kokku võtta kogu selle hala Viktor Svjatõsevi võimultkukutamise ümber. Tegelikkuse peegelduseks mõned tõesed faktid. Paljuräägitud Betti

Alveri majamuuseum seisab. Ainult majakarp on väljast kombes. Puuduvad edasised projektid ja rahastajatest on jutukaja koridorideski sumbumas.

Seega asja tuleb alustada nullist. Juubel on ukse ees?

Bussijaam? sama jutt. Üks osapool OLEREX ei soovi osaleda ja pole tõsist juttugi sellest olnud. ATKO on nõus linnalt valmishoonet rentima, sest nendel

ei ole jõudu ehituses osalemiseks. Seega ei projekte, ei rahastajaid. Oli jutukõmu enne valimisi nagu ikka. Linn siiski teeb KIKI-i rahadega maa-alused kommunikatsioonid ja tänava otsa korda. Asi seegi.

Ohutu ülekäik raudteest on samamoodi ulmestaadiumis. Eskiisid, kuidas ja kuhu võiks, on olemas. Mingi osa tulevasest projektist ilmutas ka end ja jälle tühjus. Ei rahastajaid, ei ehitajaid, ei mingeid kokkuleppeid. Kõmu. Ainult kõmu, ei muud.

Staadioni ehitus on graafikus, ei mingeid apse. Volikogu otsustab kohe-kohe laenuküsimuse. See on ainuke, mis laabub sellest ekslinnapeale omistatud headest ettevõtmistest.

Veel santidest lugudest. Kui uus linnapea Heldur Lääne juhtimise ülevõt-misega jõudis linnavalitsuse keldriruumidesse, jäi seal keeletuks. Nurkades

vedelesid siitilmast lahkunud omasteta linnaelanike maiste jäänuste urnid.

Kokku sai neid linnavalitsuse keldrist ja ELUKAARE keldrist kaheksa loetud.

Need olid kõik isikustatud. Miks nende rahupaigaks ei olnud kalmistumuld, seda teab vaid tuul. Nüüd on nad kenasti ühe tuhande kroonise kulutusega Tartu linna kalmistule maetud. Ei ole sõnu selgituseks, liialt küüniline on suhtumine elu hammasrataste vahele jäänud lahkunud linnakodanikesse olnud.

Kas suhtumine elavatesse on parem? Ekslinnapea sahtlist muu paberipahna ja maksmata arvete hulgast ilmutasid end peaministri tänukirjad kahele Jõgeva linna 2004. aasta kauni kodu omanikule. Tänukirjad leidsid kiiresti omanikud, vimplid edastatakse pisut hiljem. Mis see siis oli, kas kadedusest kätteviimisest keeldumine või ei kuulutud õigesse erakonda?

Ühisgümnaasiumi remondi venimine näitas lahkunud linnavalitsuse hoolimatust linna ja valla lastesse. Räämas koolihoone on valitseja parimaks iseloomustajaks.

Armsad Viktor Svjatõ?evi austajad, ka mina tunnustan Viktorit kui tegusat inimest, kuid linnajuhina ei vääri ta kiitust. Ärimees on ärimees.

Ees on valimised. Kaaluge hoolega, keda usaldate linnaelu korraldama.

Asjaga mitte toimetulnutele ärgem raisakem oma ootusi ja lootusi. Kiviaja tagasitulek sõltub meist kõigist nüüd ja edaspidigi.

OLAVI ANNUK

blog comments powered by Disqus