Teadaolevalt pole Saare valla territooriumil viimaste aastasadade jooksul kirikuhoonet olnud. Saare vallavanem Jüri Morozov on välja öelnud mõtte rajada Voorele pühakoda.
Kõik on alles idee tasandil, kirikuhoone täpset asukohta me praegu ei tea, samuti pole veel selge, kas ehitatakse päris uus hoone või rajatakse kirik mõnele senisele vundamendile, räägib Jüri Morozov. ?Aga see polegi oluline. Tähtis on, et Saare valda Voorele tuleks ükskord kirik, mis aitaks kogukonda liita ja arendada.?
Habras institutsioon
Uuel aastal asutakse kiriku jaoks annetusi koguma, plaani järgi võiks kiriku ehitamine alata umbes nelja aasta pärast. Morozov kordab, et hetkel on tegemist tõepoolest pelgalt ideega, kindlaid tähtaegu, kokkuleppeid ja otsuseid täna veel pole.
Nõukogude perioodi usuvaenulik tegevus ja mentaliteet on Eesti kirikuelu olulisel määral lammutanud, leiab enamik kirikuga seotud inimesi. Maapiirkondades on selgelt jälgitav, kuidas uusi asustuskeskusi kirikutest võimalikult kaugele püüti rajada ja arendada. Üheks näiteks on Kodavere Mihkli kirik Saare naabervallas Palal.
Kodavere koguduse juhatuse esimees Hans Kalling meenutab kurioosseid juhtumeid, kuidas inimesi kirikust eemale meelitati ja peletati ning kuidas Kodavere kirikusse planeeriti isegi loomalauta. ?Poole sajandi pikkune vastupropaganda on viinud selleni, et täna on kirik Eestis väga habras institutsioon,? nendib ta, avaldades ka arvamust, et kiriku osa meie ühiskonnas ei pruugi enam märkimisväärselt tõusta.
?Paljud mõtlevad: mis sinna kirikusse minna, mis kasu sellest saab. Otsese materiaalse kasu asemel on aga hingeline, vaimne. Kirik aitab inimesel mõtteid positiivsuse poole suunata. Head mõtted viivad positiivsete otsusteni, võib-olla jätab inimene siis ka millegi halva tegemata,? mõtiskleb Kalling. Ta lisab, et kirikus käimine aitab inimesel selekteerida tänapäeva infouputusest välja seda väärtuslikku, mida talle tegelikult vaja on.
Maaelu arenguretsept
Voorele kiriku ehitamise idee on loogiline, arvestades siinset viimaste aastate silmnähtavat välist arengut. ?Ka New York ja Moskva on alguse saanud ühest majast,? toob Morozov võrdluse. ?See ei tähenda, et me tahaksime siia uut linna arendama hakata, aga selles suunas võib elu kunagi minna.?
Saare vallas pööratakse välise arengu kõrval hoopis suuremat tähelepanu inimestele ja sotsiaalsele kapitalile ehk inimeste (ühiskondlikule) aktiivsusele. Siin hoitakse kohalikke inimesi ning püütakse anda neile rakendust, arvestades igaühe oskusi ja tugevamaid külgi.
?Meie eesmärk on ühes väikses kogukonnas võimalikult kvaliteetset ja mitmekesist teenust pakkuda, et inimesed tunneksid end selles piirkonnas, kus nad elavad, turvaliselt, ja saaksid oma asjad siin ära aetud. Et elu siin oleks elamisväärne. Selleni jõuame läbi füüsilise keskkonna ja inimeste arendamise,? võtab Morozov lühidalt kokku maaelu ?arenguretsepti?.
Ta jätkab üldisematel teemadel: ?Inimesed peaksid aru saama, et see elu, mida me siin maa peal elame, pole selleks, et uut autot või maja osta. Need tulevad niikuinii, elustandard lihtsalt sunnib peale.
Elame eelkõige selleks, et iseennast tundma õppida.
Kui inimene on ainult asjade nimel rabelenud ja enne surma mõtleb vaid sellele, kes tema vara pärib, siis on tema elatud elu tühi aeg. Aga kui ta meenutab, millest ta elu jooksul on hakanud aru saama, võib ta end õnnelikuks inimeseks pidada.?
Usuõpetus peaks olema koolide õppeprogrammis, leiab Kodavere koguduse juhatuse esimees Hans Kalling. ?Noori inimesi ei sunnita kedagi või midagi uskuma, see on igaühe vaba valik. Aga inimesel peaks siiski olema üldine ettekujutus usunditest, siis oskab ta anda ka hinnangut kiriku osale inimkonna kultuuris.?
Sõna ?kirik? tuleneb saksa keele vahendusel kreekakeelsest sõnast kyriakos, mis tähendab ?Issandale kuuluv?.
ANDRES LOORAND
