Viimastel aastatel on huvi ajaloomälestiste vastu taas elavnenud. Järjest tuleb uusi avastusi juurde, millest mõned väärivad erilist esiletõstmist, nagu näiteks Raplamaal muistsete harjulaste Keava kantsist umbes poole kilomeetri kauguselt teise, tõenäoliselt veel hulga vanema Keava linnuse leidmine. Väga võimalik, et just viimatiavastatu ongi sama Vene allikais esinev Kedipiv-Solnetshnaja Ruka, mile Jaroslav Targa poeg Izjaslav 11. sajandi viiekümnendate aastate lõpul vallutas. Selgust aitavad tuua seal juba suvel algavad arheoloogilised kaevamised.
Jõgevamaa muinaslinnuste kõrgaeg jäi 11-12. sajandisse, just sellel ajal tuli vaigalastel ja mõhulastel võidelda venelaste, tõenäoliselt ka lätlaste, leedulaste ja skandinaavlastega. Tänu sellele, et juba siis suutsid Põhja- ja Lõuna-Eesti hõimud koondada vaenlaste vastu märkimisväärseid jõude ning sageli neid äkkrünnakutega üllatada, suudeti 11. ja 12. sajandil muistset iseseisvust kaitsta.
1131. või 1132. aastal sai Novgorodi vürst Vsevolod lüüa just Vaigas eestlastega toimunud lahingus. Mitmed teise aastatuhande esimestel sajanditel põlenud Vaiga linnusedki näivad kaudselt kinnitavat sel ajal toimunud ägedat võitlust.
Vaiga linnuste nimedki pole tänini selged, sest keel ja kohanimed on pikkade sajandite jooksul muutunud. Seepärast ei teata tänini, kus asus 13. sajandi algul mainitud Somelinde linnus. Tõenäoliselt asus see kusagil Kuremaa järve läheduses.
Linnustest vähem silmatorkavam muististe liik on kivikalmed, mille poolest Jõgevamaa on samuti rikas. Praeguseks on põlluharimise ja muu inimtegevuse tagajärjel palju siinseid kalmeid ka hävitatud. Mainida võib siin Ruskaveret, Paduveret jt.
Praegu on inimeste teadlikkus kolhoosiaegse mentaliteediga võrreldes kasvanud. Otseselt kalmeid ei lõhuta, kuid neile võidakse peale vedada mujalt toodud kive, samuti riivata künniga.
Põlvamaal Obinitsa kääbaste ümber toimuv sunnib valvsusele. Veebruaris ostis metsafirma OÜ Tava Mets Võrumaal Obinitsa kalmistu lähedal eraisikult üle 50 hektari metsamaad, selle sisse jäi ka 4,6-hektarine maatükk, kus asub 31 muinsuskaitsealust, peamiselt 9.-10. sajandist pärinevat hauakääbast.
Kuigi muinsuskaitseameti Võrumaa inspektor Arnold Unt andis loa metsa raiuda juhul, kui firma tagab mälestiste säilimise, ja tegi soovituse, et metsatehnikaga ei sõidetaks kääbastele lähemale kui meeter ja puid võiks lõigata vaid talvel, kardavad muinsuskaitsjad ja kohalikud elanikud, et just metsatehnikaga võidakse kääpaid kahjustada
Omapärane, kuid küllalt vähetuntud ja enam tutvustamist vääriv on Tindimurru rauasulatuskoht, mis on üks ainulaadsemaid Euroopas. Samuti tuleb jätkuvalt tagada teistegi rauasulatuskohtade säilimine, kuna neist teatakse senini üpris vähe.
Väga vähe on Jõgevamaal arheoloogide poolt uuritud muistseid asulakohti, kuigi teadaolevalt on neid siin kaugelt üle saja ja seega rohkem kui üheski teises Eesti maakonnas. Need asukohad võivad anda väga olulist teavet muinasaegsete taluehitiste, külatänavate kohta. Samuti võib asulakohtadest leida huvitavaid esemeid.
Jõgevamaa asukohtade nagu ka teistes maakondades asuvate muinasaegsete asulakohtade reaalne kaitse pole paraku tagatud ja nende märgistaminegi on seni ebarahuldav. Paljudel maaomanikel on võimalik vaid vallavalitsuse lubade alusel kaevetöid teostada ka seal, kus on muinasaegsed asulakohad. Ilma muinsuskaitseametnike kirjaliku loata ei tohiks aga ka vallaametnikud kaeveluba anda.
Vesiviljeluse rahaline toetamine paneb maaomanikke mõtlematult tegutsema ja sageli rikutakse suurte masinatega kaevates arheoloogiamälestisi ning nende lähedast põlist maastikku. Loodetud kauni veesilma asemele võib aga tekkida näotu porimülgas, eriti kui kaldad jäävad korrastamata.
Eurovaimustuses tehtud kaevetööd on juba hävitanud ja kahjustanud mitmeid Jõgevamaa muinasaegseid asulakohti ja see oht püsib edaspidigi.
Lohukivide osas on samuti palju jäänud tegemata ja kui need pole nõuetekohaselt märgistatud, pole nende säilimine tulevastele põlvedele vaatamiseks tagatud.
Viimasel ajal on teravalt esile tõusnud muistsete hiiekohtade kaitsmine, seda eelkõige tänu maausulistele. Toetan seisukohta, mis keelab hiitesse spordi- või muude rajatiste tegemise.
Kutsun üles lähenema arheoloogiamälestiste tõhusama kaitse küsimusele kompleksselt. Pole vaja seista eraldi vaid ühe muistiseliigi eest, vaid kõigi eest korraga, lubamata ühtki neist kuitahes õilsatel ja rahva elatustaseme tõstmise seisukohalt õigena näivate ettevõtmiste tõttu kahjustada või koguni hävitada.
Täiustada tuleks ka seadusandlust, mis sätestaks rangema vastutuse arheoloogiamälestiste kahjustamise või hävitamise eest. Muinsuskaitsekuu raames toimub mitmeid huvitavaid ettevõtmisi, mida igal aastal on organiseerinud Helju Sihver. Need aktsioonid aitavad arheoloogiamälestiste kaitsele palju kaasa.
RAIVO RUUS
