Palun teie abi emakeelepäeva saamisloo kirjutamiseks. Olen Meinhard Laks, sündinud 14. juulil 1922. Olin Ida-Virumaa Sonda Põhikooli keeleõpetaja, õppealajuhataja ja direktor, kokku nelikümmend viis aastat. Olen ka Eesti emakeelepäeva idee autor, teostaja.
Meenutagem aega 10 aastat tagasi. Olime justkui vabaks saamas Ida survest ja lootsime omakultuuri õitsengut, kui ise liiga valimatult avasime väravad Läände. Seejuures unustasime eesti emakeele eheduse ja edu. Riik ei ilmutanud siis huvi keele kaitseks. Käis rindejooneta võitlus oma ja võõra kultuuri vahel, eluõiguse nimel. Rahvas tahtis veel omalt poolt midagi teha, kuid mida?
1994. aasta paiku tundsin sisemist kohustust ja jõudu hakata rahvaliikumise juhiks, koguda toetuskirju eesmärgiga, et Riigikogu kehtestaks emakeelepäeva eesti keele kaitseks.
Tuli teha suur töö. 7. detsembril 1995 andsin üle rahva ettepaneku 185 lehel. Visa töö jätkus?
Viis aastat tagasi, 11. veebruaril 1999 kell 11 kinnitas Riigikogu ühel häälel 14. märtsi emakeelepäevaks riikliku tähtpäevana riigilippude heiskamisega.
Aeg saab täis. Aastate ja tõbede koorem kukil, üksikuna vanadekodus. Jõudsalt edeneb Parkinsoni tõbi ja silmapõhja lubi?
Veel on vaja kiiresti korrastada arhiiv. Eriti tähtis ja kultuuriloos huvitav on selles eesti emakeelepäeva sünd eraisiku algatusena rohujuure tasandilt esimese kultuuritähtpäevana. Nii öeldes oma kulu ja kirjadega juba enne UNESCO keelekaitsepäeva ja Euroopa keelte aastat.
Selle suure töö toimumise kokkuvõtte juurde tahaksin lisada teilt paluda ajaleheväljalõikeid keelepäeva sündmuste ja arutelude kohta teie maakonnas. Aga ka isiklikke arvamusi ja ettepanekuid, toimunud ürituste kirjeldusi, fotosid jne. Meenutage, palun, esimesi keelepäeva entusiaste ja ettevõtmisi teie kandis. Ja kindlasti pange kirja ka tänapäevased probleemid ja lahendused.
Lugupidamisega
Meinhard Laks
Minu aadress:
Vanadekodu, L. Koidula 30, Rakvere, Lääne-Virumaa 44308
