Kinobuss Palamusel: kassifilmi ajal kiskus koerailmaks

Reede õhtupoolik, kell läheneb kaheksale. Palamuse pargi all on rahvast vähevõitu. On’s kohalik rahvas tõesti juba Kinobussist tüdinud või kardetakse, et hakkab sadama? Eesti filmi telgis vaatajaid siiski on. Ja töötoas pusivad lapsed tavalise agarusega mõnesekundilisi multikaid teha. Seekord saab animafilmide kõrval teha ka nn fotojutustusi ehk fotodest koostatud poolliikuvaid pildiridasid. Töötoa fotoõpetaja Sven Tupits ässitab Vooremaa fotograafigi kätt proovima, aga too ütleb ära: töö, st lehefotod jääksid ju nii tegemata.

Et väljas just palju vaadata pole, läheme “luurele” rahvamajja: allakirjutanul on kinnisidee välja uurida, kuidas nad ikkagi seda Kinobussi teleajakirja, Kinobussi Teatajat teevad. Ja kusagil nad seda parasjagu tegema peavad, et saade kella ühe paiku öösel eetrisse saaks minna.

Rahvamajast me n-ö liikuva telestuudio leiamegi. Kinobussi Palamuse-päeva kajastava kümneminutilise saate jaoks vajalikud võtted on juba tehtud ning toimetaja Sven Paulus, re?issöör Salme-Riine Uibo ja Märten Vaher panevad saadet kokku. Operaator Kullar Viimne öeldakse olevat juba magama läinud. Tegelikult näen teda veerand tundi hiljem pargis banaani söömas. Väga huvitav magamisviis sel Kinobussi rahval…

Stahhaanovlased

Milles toimetaja Pauluse tegevus parasjagu seisneb, ununeb küsimata, Uibo ja Vaher igatahes teevad montaa?i.

“Umbes kella kahe paiku päeval saame võtetega alustada,” ütleb Salme-Riine. “Kui võtted tehtud, hakkame kohe monteerima. Umbes keskööks oleme omadega valmis ja siis peab keegi kiiresti Eesti Televisiooni lähimasse korrespondendipunkti ? viimasel viiel päeval on selleks olnud ETV Tartu stuudio ? kihutama. Sealt edastatakse saade vastavaid kanaleid pidi Tallinna telemajja, kus see eetrisse andmiseks sobilikule infokandjale salvestatakse. Kõige napimalt on saade eetriküpseks saanud kaks minutit enne eetrisse minekut.”

“Kõige rohkem võtab aega monteerimine,” ütleb Sven Paulus. “Ja mulle kui monteerimisega otseselt mitte tegelevale inimesele jääb igavesti arusaamatuks, kuhu monteerijatel see aeg kulub.”

See pole öeldud etteheitvalt, vaid pigem tögades. ETV juhatuse esimees Ilmar Raag, kes “juhuslikult” seasamas seisab, asub siiski monteerijaid kaitsma, seletades, et n-ö laias laastus saab saade suht kähku kokku, aga see lõikude sekundikümnendiku täpsusega klapitamine neelab aega mis kole.

“Need noored inimesed on Eesti telemaastiku eesrindlased, võiks isegi öelda, stahhaanovlased,” ütleb Raag Uibo ja Vaheri peale näidates. “Enamik teleajakirjanikke sellist operatiivset teleajakirja väljaspool telemaja toota ei suudaks.”

Eda-Inese hiljutise plaadi pealkirja tsiteerides on “Kinobussi Teataja” töökal kollektiivil seljataga viisteist magamata ööd ja ees vähemalt veel üks: Palamuse-saade polegi viimane.

Making of “Malev”

Jätame telestahhaanovlased oma tööd lõpetama ja siirdume taas välja, kus algamas nn suure ekraani programm. Kõigepealt kontrollib töötoa juhendaja Daniel Müntinen, kui korralikult publik paberkandjal Kinobussi Teatajat lugenud on: kiire ja õige vastus tema küsimusele toob kaasa auhinna. Seejärel võtab Müntinen “letti” legendaarse Õ-Fraktsiooni esindaja Kaaren Kaera ja kuulab ta üle nimetatud rühmituse värskeima sünnitise, filmi “Malev” asjus. Kuna Kaaren just teab kui valjusti mikrofoni kraaksuda ei märka, jääb tema jutt publiku jaoks katkendlikuks, aga film “Maleva” tegemisest, mida seejärel näidatakse, on supernaljakas. Ei tea, kas “Malev” ise nii naljakas üldse ongi?

Vahepeal vaatame ära töötoa filmid (ühes kajastub äsjane kopteriõnnetuski!) ja siis tuleb õhtu peateos, Rene Vilbre “Röövlirahnu Martin”. Ühtäkki avastan, et plats on rahvast täis. Mitte nii hullusti nagu kaks aastat tagasi “Nimed marmortahvlil” ajal, aga siiski. Tühja see rahvas Kinobussist tüdinud on!

Paraku keerab kassifilmi (üks filmi peategelasi on kass Nitram) ajal koerailmaks ja mina otsustan koju end kuivatama ja üles soojendama minna: küll kunagi õnnestub “Röövlirahnu Martin” ka lõpuni vaadata. Hiljem kuulen, et ööfilmiks hääletas rahvas “Kohtumise tundmatuga”. Mina kohtusin sel ajal juba unega. Sorry, Kinobuss!

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus