Kui mullu uskusid eksperdid, et kevadel hakkab kinnisvaraturg tasapisi elavnema, siis loodetud aktiivsust pole praeguseks saavutatud, pigem seisab kõik justkui kännu taga kinni.
Domus kinnisvarabüroo asjatundjad tõdesid, et küllap pärsib arenguid majanduslangus, sest loodetud tõusu ei paista kusagilt. Võimalik, et meil tulebki lähiaastatel jätkata üliväikese, pigem sümboolse majanduskasvuga. Kindlasti pärsib kinnisvaraturgu ka asjaolu, et pangad on laenu andmisel tublisti konservatiivsemad. Ja oma osa on muidugi kinnisvaraomanike suurtel ootustel, sest käärid loodetava hinnataseme ja tegelike tehinguhindade vahel on päris suured.
Euroopast tuleb pidevalt negatiivseid uudiseid, mis varjutavad suuremalt jaolt koduse positiivse. Tarbijate kindlustunne pole kuigi suur, kuust kuusse räägivad tarbijate käitumise uurijad, kuidas kõik suuremad ostud edasi lükatakse. Sisetarbimise kasv on märkimisväärselt pärsitud. Oma “töö” on teinud ka inflatsioon, millele palgad järele ei jõua.
Paigalseis püsib
2011. aasta kinnisvaraturgu iseloomustab Jõgevamaal Domus kinnisvarabüroo kutselise hindaja Kaisa Hiire sõnul suhteline vaikelu.
Domus kinnisvarabüroo maakler Sirle Koorts kinnitas, et Jõgeva linnas on praegu müügis 102 korterit, Põltsamaa linnas aga 19. Kaisa Hiire sõnul tehti mullu Jõgeval korteritega 52 tehingut, korteri ruutmeetri keskmiseks hinnaks kujunes 120 eurot.
“Põltsamaal napib kortermaju ning seal on seetõttu nõudlus korterite järele väga suur. Niipea kui mõni korter enam-vähem mõistliku hinnaga müüki tuleb, ostetakse see ka kohe ära,” tõdes maakler Sirle Koorts.
Põltsamaal tehti mullu korteritega 29 tehingut ning keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 280 eurot. Vahe Jõgevaga on enam kui kahekordne.
Mustvees tehti mullu korteritega tehinguid kokku 16 korral ning keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 69 eurot.
Jõgeva korterid on maaklerite kinnitusel enamasti ülehinnatud, ka pärsib korterite ostmise soovi ülikõrge toasooja hind.
Mis puudutab üürikorterite turgu, siis ütles Sirle Koorts, et neidki on maakonnas küllalt vähe pakkuda. Põltsamaal näiteks leiduks soovijaid, kuid korteri väljaüürijaid sisuliselt pole. Jõgeval üürikortereid küll pakutakse, kuid soovijaid napib.
Põltsamaa lähevad hästi kaubaks majad
Põltsamaal lähevad kaubaks ka majad. Sirle Koorts tunnistas, et sealkandis leiavad head majad päris kiiresti uued omanikud. Praegu on Põltsamaal müüa 15 ja Jõgeval 21 maja.
Kaisa Hiire sõnul ulatub Põltsamaa maja keskmine hinnatase 30 000 – 50 000 euroni. Paraku vajab enamik maju remonti või mõningast nüüdisajastamist. Tema hinnangul remonditud maju väikelinnades praktiliselt ei müüda. Ainus erand on Võru, kus viimase aasta jooksul on müüdud üks uus elamu. “Inimesed ostavad valdavalt kuni 50 000 eurot maksvaid maju,” rääkis ta.
Jõgeval on 2010. – 2011. aastal tehtud majadega vaid paar tehingut, hinnatase ulatub 20 000 – 30 000 euroni.
Mustvee puhul võiksid majaostjate hulgas olla ka suvitajad, kuid nemad vaatavad eelkõige neid maju, mis jäävad just linnast välja. “Põhiline, et vesi oleks lähedal, küla või linn või alev ei oma suvitajatele eriti tähtsust,” märkis Kaisa Hiire.
Tema sõnul korrastavad inimesed Peipsi ääres maju oma perele elamiseks, mitte edasimüümiseks. “Investeerimine on ainult sel juhul mõttekas, et oma pere elukeskkond mugavamaks muuta. Praeguses turuolukorras remondile kulunud summat tagasi ei teeni,” tunnistas ta.
Põllumaa läheb üha rohkem hinda
Põllumajanduspiirkonnas, nagu Jõgevamaa seda kahtlemata on, on läinud hinda ka põllumaa. Korraliku maa hinnad tõusevad tasapisi. Põllumajandusettevõtjad otsivad pidevalt endale maad, konkurents on väga suur ja ollakse nõus maksma ka kõrgemat hinda. Ettevõtjatele on oluline, et maa kuuluks neile.
2011. aasta statistika järgi kujunes Kaisa Hiire sõnul keskmiseks haritava põllumaa hektari hinnaks 1300 eurot. Mõned ettevõtjad on hea maa hektari eest nõus maksma ka kuni 2000 eurot.
Kaisa Hiire hinnangul on korralikku põllumaad väga vähe müügis, maid pigem siiski renditakse seda.
i
HELVE LAASIK
