|
|
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas tänavu esimeses taotlusvoorus 16 Jõgevamaa keskkonnaprojekti 4,54 miljoni krooniga, Jõgevamaalt esitati aga poole rohkem taotlusi pea kolm korda suuremale summale.
|
2,868 miljonit Lustiverre
Kokku küsiti 38 taotlusega 11,3 miljoni krooni. Mullu saadi Jõgevamaale esimesest taotlusvoorust 37 projektile 5,9 miljonit.
Kõige suurema toetussumma „ampsas” Põltsamaa vallavalitsuse veemajanduse programmi projekt „Lustivere reoveekogumisala reoveepuhasti rekonstrueerimine”, mida rahastatakse summas 2,868 miljonit krooni.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ütles, et Lustivere reoveepuhasti rajati 1978. aastal ja on ammu amortiseerunud.
„Hapnikku enam juurde ei tule, seega ei toimu ka bioloogilist puhastamist. Et bakterid oma tööd saaksid teha, tuleks neile kogu aeg hapnikku juurde anda. Praegu on bakterid passiivsed. Toimub lihtsalt loomulik puhastumine, ka mõningane settimine. Vees olevad bakterid natuke päikseenergia toimel liigutavad, kuid on loiuvõitu,” kirjeldas Tõnson protsessi.
Tema hinnangul oli aeg Lustivere reoveepuhasti renoveerida. „Adavere puhasti on raha saanud, nüüd sai ka Lustivere, ootele jääb Esku,” lisas ta. Siis on vallavanema hinnangul kolme suurema asula reoveesüsteemid nüüdisajastatud.
Korrastamata on veel Kamari reoveepuhasti, kuid seal on vähe solgitootjaid. „Kamari reoveepuhasti ehitati siis, kui seal tegutsesid veel kanalad, mis tootsid kolm neljandikku reoveest. Nüüd kanalaid enam pole ja inimeste toodetuga saavad biotiigid hakkama,” kinnitas Tõnson.
Sadukülas raha kasutamine lahtine
Suuruselt järgmise toetussumma, 554 259 krooni sai Saduküla kool maasoojusenergial põhineva küttesüsteemi paigaldamiseks. Puurmani vallavanem Rauno Kuus ütles, et raha kasutamine tänavu on veel lahtine. „Kõigepealt peab selgeks saama, mis Saduküla koolist saab,” tunnistas vallavanem.
Varem on jutuks olnud, et 2010. aastast Saduküla kool tõenäoliselt enam põhikoolina ei jätka. Kas sinna tuleb ka lasteaed ja raamatukogu, pole veel otsustatud.
Keskkonnaprogrammi taotlusi hindab ning nõukogule teeb rahastusettepanekud keskkonnaministeeriumi hindamiskomisjon. Keskkonnaprogrammi toetusteks jagatav raha tuleb keskkonnatasudest, mis tähendab, et toetussumma sõltub otseselt laekumistest riigieelarvesse ning on aastast aastasse muutuv number.
Näiteks eelmisel aastal jagas KIK toetusi 900 miljoni krooni eest. Veebruaris toimunud riigieelarve kärpega vähendati ennustatavat mahtu 350 miljoni võrra, mis moodustab eelmise aasta arve silmas pidades rohkem kui kolmandiku keskkonnaprogrammi eelarvest.
„Kindlasti on siin teatav seos riigieelarve kärpega, mistõttu seekord jagatav toetuste kogusumma oli tunduvalt väiksem. Seega eelistati projekte, mis on seotud Euroopa Liidu direktiivide või riigisisestest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega. Samuti eelistati ta taotlusi, mille puhul projekti teostamata jätmine tooks keskkonnale suurt kahju,” teatas KIKi pressiesindaja.
Vähendatud mahus rahastati Jõgevamaal nelja maakondliku keskkonnateadlikkuse projekti ehk Torma Lasteaia “Linnutaja” projekti „Erinevate elukoosluste tundmaõppimine Torma lasteaias Linnutaja”, Lustivere Põhikooli projekti „Vanapaberist vihik koolikotti”, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi projekti „Loodus- ja kultuurilooline õpperada”, A. Haava nim Pala Kooli projekti „Keskkonna- ja loodusnädal Pala koolis”.
Millal KIK keskkonnatoetuste teise vooru välja kuulutab, ei osanud pressiesindaja öelda. „Loodame, et teise vooru tähtajaks saab tavapärane kolmanda vooru tähtaeg ehk 15. juuli. Täpsemalt selgub see hiljemalt mais,” märkis ta.
Kogu Eesti peale rahastati tänavu esimesest voorust 255 taotlust kogusummas 169 miljonit krooni.
Raha saanud Jõgevamaa keskkonnaprojekte
Lustivere reoveekogumisala reoveepuhasti rekonstrueerimine 2 868 284,00
Maasoojusenergial põhineva küttesüsteemi paigaldamine Saduküla koolile 554 259,00
Eesti esindamine rahvusvahelistel metsanduslikel kutsevõistlustel 2009 aastal 268 811,00
Metsanädala erilehe Metsa Poole väljaandmine 234 455,00
MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmetele, Jõgeva, Pala ja Avinurme vallale, suuregabariidiliste jäätmete konteinerite soetamine 230 000,00
Ohtlike jäätmete kogumisring MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse territooriumil 2009 a kevadel 108 000,00
MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmetele, Avinurme ja Pala valla, ohtlike jäätmete konteinerite soetamine 106 000,00
Allikas: KIK
HELVE LAASIK
