|
|
Teisipäeval külastas Jõgevamaad regionaalminister Siim- Valmar Kiisler, kelle sõnul on maavanema ja omavalitsusjuhtide ideed kiiduväärt, kuid kõik ettevõtmised tuleks teha hästi läbimõeldult, sest järgmine aasta tõotab omavalitsustele tulla raske. |
Kohtumisel omavalitsusliidu juhtidega tutvustas maavanem Aivar Kokk regionaalministrile Jõgevamaa arengukava, mis loodetavasti saab täidetud aastaks 2011. Kavva kuuluvad näiteks Jõgeva bussi- ja raudteejaama ühendamine, Painküla tööstuspargi valmimine, igatunnine Tallinna-Tartu liini rööbasbussi sõitmahakkamine ning internetilevi parandamine maakonnas.
Minister jäi esitlusega rahule ning nõustus enamiku maavanema väidetega, kuid siiski lisas ta, et pole eriti tõenäoline näha kolme aasta pärast Tallinna-Tartu liinil iga tunni järel sõitvat rööbasbussi. “Meil ela siin nii palju inimesi kui Saksamaal või mujal Lääne-Euroopas ning peame arvestama oma võimalustega. Rööbasbuss siiski tõenäoliselt tuleb, kuid vaevalt et see iga tunni tagant sõitma hakkab,” tõdes minister.
Kiisler tunnistas ka, et Jõgevamaa asukoht pole kõige parem, sest siin puudub üks jõuline keskus, kus inimestel oleks võimalik samavõrd hästi tööd leida kui näiteks Tallinnas ja selle ümbruses.
Kokk parandas siiski regionaalministrit, väites, et Jõgeva on ideaalne koht, sest asub Eesti keskel. Ta lisas naljatades, et kõik teed viivad ju Jõgevale. “Mulle meeldis, kuidas maavanem suutis Jõgevamaad selle väitega hästi müüa,” ütles Kiisler pärast arutelu. Järgmisel aastal kitsamad olud Koosolekul tõstatas Saare vallavanem Jüri Morozov küsimuse, miks mõned omavalitsused peavad õpilasi vedavaid bussiliine ise rahastama ning miks osadele omavalitsustele see toetusraha leitakse. Minister sõnas, et õpilasliinide korraldamine ja rahastamine on siiski maakonnasiseste läbirääkimiste teema. Veel soovis Morozov teada, kuidas peaks üks omavalitsus lahendama postkontorite sulgemise probleemi. Kiisleri sõnul võiksid väiksemates kohtades postkontorite töö üle võtta näiteks raamatukogud, kelle töötajad saaksid Eesti Postilt ehk ka mingit kompensatsiooni. “Kohtadesse, kus puuduvad pangaautomaadid ning mis on hõreda asutusega, tuuakse endiselt pension kohale tasuta, mujal saab pensionär selle kätte oma pangakontolt,” lõpetas minister postiteemalise arutelu. Toetab Painküla tööstuspargi rajamist Oma visiidi ajal külastas Kiisler ka Weroli tehast, kus ettevõtte omanik Rein Kilk tutvustas ministrile tootmisliine, rääkis soovist rajada Painkülla tööstuspark ning kaasata tootmisjääkide uurimisse teadlasi. Õli tootmise jäägiks on rapsikook, mida praegu müüakse veistele söödaks, kuid Kilgi sõnul oleks palju kasulikum eraldada koogist tehniliste protsesside käigus valk, mida saab kasutada kõikjal toiduainetetööstuses. Painküla tööstuspargi rajamiseks on siiski vaja viia sinna raudteeharu, millega on tehase toorainet ja jääkprodukte oluliselt lihtsam vedada. “Me kulutame aastas toodangu ja jäägi veole umbes 25 miljonit krooni, rongidega oleks see oluliselt odavam,” tõdes Kilk. Minister lausus selle peale, et raudteetransport ei pruugi praegusele hinnatasemele jääda. “Praegu elab Eesti Raudtee veel hästi, sest kogu oma raha on nad saanud transiidist, kuid praeguseks on transiidi osakaal juba oluliselt vähenenud, mis tõotab kaasa tuua raudteetranspordi hinnatõusu,” rääkis Kiisler, lisades, et ka raudteeharu rajamine Painkülla läheb päris palju maksma. Nende sõnade kinnituseks lisas maavanem Aivar Kokk, et tööstuspargi rajamise esimene etapp läheb maksma 40 miljonit krooni, kuid kogu projekti maksumus on julgelt üle 100 miljoni.
Mustvee sadam euroraha eest Visiidi lõpuks tutvustasid maavanem ja Mustvee linnapea Mati Kepp regionaalministrile Kasepää valda ning kohta, kuhu plaanitakse tulevikus rajada Kesk-Peipsi sadam. Projekt on tänaseks juba valmis ja kinnitatud. Sadama ehituseks kulub 75 miljonit krooni. “Reaalselt on raha võimalik taotleda Euroopa Struktuurifondi toetusfondist,” ütles minister. Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus juhataja Katrin Rajamäe sõnul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) praegu avatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Sealt on võimalik turismi ja jahisadama arendamiseks taotleda kuni 50 miljonit krooni. See sobib Kesk-Peipsi sadamale. Omafinantseering on selles programmis 15 protsenti ehk umbes üheksa miljonit krooni. Mustvee Kesk-Peipsi Sadama sihtasutuse nõukogu on leidnud investoreid, kes on avaldanud soovi osaleda sadama ehitamisel, arendamisel ja kasutamisel. Peipsi äärsetele väikestele omavalitsustele käib kaasrahastamine ainult eelarvevahenditest üle jõu. Veel märkis Kiisler, et sadamat võiks ehitada järk-järgult, alustades põhjapoolsemast muulist ning väikepaatidele mõeldud sadamadokist. “Minu meelest võiks projektis ära märgitud bassein 40 jahile olla siiski teine etapp. Selle ehitust võiks plaanida siis, kui esimesele alale jahid enam ära ei mahu,” avaldas regionaalminister arvamust.
iii EILI KOITLA
