Valitsuses heaks kiidetud eelnõu ei paku SMS-laenu võtjatele paremat õiguste kaitset, kuna neile on juba kehtiva seadusega õigused tagatud.
Justiitsministeeriumis valminud eelnõu on koostatud teadmisega, et see ei realiseeru kunagi, kuna on vastuolus Eesti õiguskorra põhimõtetega. Jääb arusaamatuks, mis eesmärgil selline eelnõu valitsusele esitati. Kui Reformierakonna ministril oleks olnud tõeline tahe kiirlaenude küsimusega tegeleda, siis oli tal juba ammu selleks võimalus, kuid antud juhul on tegemist odava populismiga.
Kiirlaenude näol on tegemist sotsiaalse probleemiga ning olukorda ei lahenda seaduste muutmine. Eestis on juba regulatsioon probleemi lahendamiseks olemas, kuid kiirlaenu võtjad ei tea oma õigusi. Seega peaks valitsus enam panustama inimeste teavitusse.
Seaduse jõustumine riivaks inimeste õiguskindlust, kuna selliselt loodaks pretsedent, et poolte võrdsuse põhimõte ei kehti. Kehtiv seadus sisaldab endas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid ning tegemist on seadusse otse sisse viidud normatiivsete põhimõtetega. Võlasuhte poolte käitumise hindamisel mõistlikkuse põhimõtte alusel lähtutakse neutraalse isiku käitumismudelist ja arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada poolte võrdne rahuldatus.
Liigkasuvõtmine oli probleemiks juba Rooma õiguses ja sealt on üle kantud ka tänapäeva õiguse põhimõte, mille kohaselt see, kes teostab oma õigust, ei tohi teisele sellega märkimisväärset kahju teha. Seega on meil regulatsioon probleemi lahendamiseks olemas. Me ei saa hakata SMS- ja kiirlaenudega võitlema, muutes kehtivat seadust. Õiguse enda põhimõtted ei luba seda.
LAURI VITSUT,
Rahvaliidu liige
