“Vaata, siga lendab!” öeldakse tavaliselt siis, kui kellegi tähelepanu hajutada või kedagi haneks tõmmata tahetakse. Allakirjutanu on sea lendamist siiski oma silmaga näinud — mõni nädalat tagasi Elistvere loomapargis. Siga oli väike ja triibuline ning lendu tõusis ta ema õpetliku kärsalöögi tagajärjel.
Aprilli alguses ilmale tulnud metsseapõrsad ongi õigupoolest need, kelle pärast me koos fotograafiga Elistvere-teekonna ette võtame. Ilus ilm annab lootust, et metsseaemand Possa oma väikesed triibikud pesast välja toob. Kohale jõudes peame siiski tõdema, et seaaedikutes valitseb tühjus: kõik suured ja väikesed “kärsad” peavad vaikset lõunatundi.
Kõõlume aia ääres päris tükk aega ja teeme natuke valjemat häältki, et eemal katusealuses lesiva Possa tähelepanu äratada, ent tulemus on null.
Lõpuks paneb fotograaf aparaadile pika “toru” ette ja üritab Possast kas või magaval kujulgi pilti saada, sest ega siis päris tühjade kätega ära saa minna, kui korra siia sai tuldud. Ühtäkki märkame mingit saginat kõrval, teises seaaedikus. Seal ilmubki ootamatult nähtavale neli triibulist põrsast. Taipame, et oleme kogu aeg “taielnud” vale aia taga ning vahetame kiiresti vaatlusposti.
Põrsaste õrnad kärsanükked ajavad peatselt jalule ka maas päikese käes pikutanud õige Possa (too, keda meie enne piidlesime, oli järelikult keegi teine). Ta võtab põrsad peatselt sappa ja kaob pessa. Ehkki põrsad jõudsid meie vaateväljas olla napilt minuti ning pildistada tuli kaugelt, on hädapärased fotod siiski käes ning me võime rahuliku südamega loomapargi teiste asukate tegemisi kaema minna.
Kährik ei taha ennast seekord näidata, ent tema aediku juures tuleb meelde loomapargi töötaja Asta Tõsjaki tõdemus, et osalt virtuaalmaailmas elavad tänapäeva lapsed kipuvad mõnikord igasugu eksootilisi loomi paremini teadma kui kodumaiseid. Kui küsida näiteks kährikuaediku juures, et kes see tegelane seal sees on, siis polevat harvad juhud, kui pakutakse, et pesukaru või skunk.
Kaigas läbi pea
Ilveste nägemine oli Elistveres varasematel aegadel suur õnneasi, eriti suvel, kui puud lehtes ja rohi kõrge. Nüüd tavatsevad nad end hoopis rohkem näidata. On nad ajapikku inimestega rohkem harjunud või hakanud paremini aru saama oma tähtsast missioonist rahva loodusalasel harimisel? Meie näeme tiirul ümber ilveseaia vähemalt viit suurt kaslast. Kellest paistavad kaugusest ainult kikkis kõrvad, kes jalutab suisa avalikult aia ääres ega tee meist väljagi.
Metsnugise puuri juures tuleb samuti tõdeda, et kui üks selle eelmistest asukatest ei tahtnud kuidagi pildile jääda, siis praegune näib fotograafile justkui teadlikult šõud tegevat. Teravate küünte kribinal liigub vilgas loom mööda puurivõret, tehes üha uhkemaid trikke ja võttes sisse üha atraktiivsemaid poose. Kui fotograaf objektiivi vahepeal mujale suunab, näib nugis mängu vastu kohe huvi kaotavat.
Põder Tõnu kohta on loomapargi töötajad meid ringkäigule saates öelnud, et ta näeb praegu välja nii, nagu tal oleks kaigas läbi pea kasvanud. Võrdlus osutub tabavaks. Tõnu selleaastaste sarvede alged meenutavad tõesti sammaldunud kaigast. Tundub, et põdraisand pole ilveste ja nugise algatatud loomapargi külastajate kultuurse teenindamise aktsioonist midagi kuulnud. Peitu ta just ei poe, aga paari uudistaja pärast püsti tõusma ja oma suurt keret täies hiilguses eksponeerima ka ei hakka. Või on ta ka ise natuke häiritud oma veidrast välimusest?
Kõige järjekindlamalt ignoreerib meid seekord siiski karu Karuliina, kelle jaoks näib sel hetkel maailmas eksisteerivat vaid üks suur kont, mille küljest veel liharibasid rebida annab. Mõmmiku meie poole keeratud selg näib ütlevat: kuulge, tohmanid, teil on minust sadu uhkeid pilte olemas, aitab juba! Nagu mõnel varasemalgi, oli ka sel talvel Karuliina uni loomapargi töötajate sõnul napiks jäänud. Tukkunud teine natuke ja siis tulnud jälle pesast välja. Võib-olla missioonitundest? Et kui oled juba korra loomapargi leivale võetud, siis pead ka oma tööd tegema, st end külastajatele regulaarselt näitama?
Pargiringilt naastes satume taas seaaia lähistele. Ning märkame, et Possa on jälle põrsastega väljas. Tukkudes on emisel kõht tühjaks läinud ning ta tuleb, põrsad kannul, aia eesserva visatud tammetõrusid nosima. Siis see juhtubki. Üks väikestest triibikutest tükib haarama tõrusid otse ema nina alt ning saab kohe valusa õppetunni: Possa äigab kärsaga, nii et põrsas suure kaarega eemale lendab.
Possa pedagoogika
“Külastajad on meile varemgi kaevanud, et Possa oma põrsastega nii talitab,” ütleb Asta Tõsjak, kui juhtunust talle räägime.
Lastekaitseametnikke pole vist siiski mõtet Possa vääradest pedagoogikavõtetest informeerima hakata, sest sealaste kaitsmine nende kompetentsi ei kuulu. Possale pedagoogika-alast loengut pidada pole ka mõtet. Ning ega põrsas väikesest õhulennust suurt numbrit teinudki. Kargas aga rõõmsalt jalule ja hakkas järgmist tõru otsima. Tõsi, ema kärsast pisut kaugemalt.
Et kirjeldatud Elistvere-retkest on tõepoolest möödas juba mitu nädalat, tuleb siia lisada väike epiloog. Possa neljast põrsast, keda me tookord nägime, on nüüdseks paraku alles vaid kaks ja needki on nõrgukesed.
“Paistab, et Possal ei jätku neile lihtsalt piima, ent samas ei lase ta ligi ka inimesi, kes võiksid põrsastele lisatoitu anda,” ütles loomapargi juhataja Sirje Saul. “Ent 15. mail sai meie teine, noorem emis Riina Ritsikas maha kolme põrsaga ning nood on kõik hästi toidetud ja elujõulised. Käivad juba ema saatel vahel väljaski. 10. mail täienes aga meie metskitsepere kahe tähnilise tallega. Nii et titeuudiseid meil on ja tuleb ilmselt veelgi. Järgmisena arvatavasti kabehirveaiast.”
Nii et Elistvere kevadmoes ruulivad, nagu ikka, triibud ja tähnid. 4.-8. juulini tegutseb seal aga taas ööloomapark. See tähendab, et huvilised pääsevad vaatama ka loomapargi asukate hilisõhtusi ja öiseid toimetusi.
“Meil käivad muidugi üldse ainult toredad inimesed, aga ööprogrammi ajal kogunevad siia erilised loomasõbrad,” ütles Sirje Saul. “Ülemöödunud aastal, kui ööprogrammi esimest korda katsetasime, käis sellest osa saamas 182, möödunud aastal juba 468 inimest. Nii et ilmselt kujuneb sellest kindel traditsioon.”
i
RIINA MÄGI
