Keskerakond on esitanud Riigikogu menetlusse eelnõu, mis võimaldaks Eesti kodakondsuse taotlejatel teha selleks vajalik eksam oma äranägemise järgi kas vene, inglise, saksa, prantsuse või itaalia keeles. Tõsi küll, eesti keeles võib ka teha.
Milles asi? Kodakondsusseaduse lahjendusi – näiteks 65-aastaste ja vanemate vabastamine keeleeksamist ning lastele kodakondsuse andmine vanemate sellekohase taotluseta – on Keskerakond Riigikogule järjepidevalt esitanud. Nüüd on lisatud uus ja eriti originaalne aspekt. Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksamit võib teha kas eesti keeles või mõnes Euroopa Nõukogu töökeeles.
Siit sugeneb kenake hulk küsimusi. Miks just 47-liikmeline Euroopa Nõukogu, mitte 27-liikmeline Euroopa Liit? Miks tahetakse eksamit lubada Euroopa Nõukogu töökeeltes, mida on viis, mitte ametlikes keeltes, mida on kaks?
Selle uhkelt sõnastatud, kuid läbinähtava käiguga tahetakse vene keel tagaukse kaudu Eesti riiklikku asjaajamisse tuua. Vene keel on Euroopa Nõukogu töökeel, kuid tal puudub staatus Euroopa Liidus. Vene keel ei kuulu ka Euroopa Nõukogu ametlike keelte hulka, milleks on inglise keel ja prantsuse keel. Inglise ja prantsuse keeles vormistatakse ametlikud dokumendid. Töökeele staatus tähendab, et suulistes esinemistes tagatakse lisaks inglise ja prantsuse keelele tõlge kolmes töökeeles ehk vene, saksa ja itaalia keeles.
Keskerakonna uus algatus kodakondsusküsimuses on tähelepanuväärne oma originaalsuselt, kuid täiesti kõlbmatu sisuliselt. Eesti riigikeel on eesti keel. Seda põhimõtet ei saa muuta kodakondsusseaduse ühe sättega.
Eestis on pikka aega valitsenud konsensus, et kodakondsuspoliitika aluseid ei muudeta. Muutusi ei saa olla põhimõttelistes küsimustes, kuid muuta võib tehnilisi detaile, mis teevad kodakondsuse omandamisega seotud protseduurid inimestele mugavamaks.
Kui keegi on saanud kodakondsuse valel alusel riigi vea tõttu ja see on talt ära võetud, siis tuleb seadust muuta inimese kasuks. Kodakondsuseksami sooritamise keelt seevastu ei saa pidada detailiks, mille muutmine on tehniline küsimus. Samuti ei ole tühine detail topeltkodakondsuse lubamine, mis hiljuti kõneainet pakkus.
i
ANDRES HERKEL, Eesti delegatsiooni esimees Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel
