Just hingedepäevaks said tema kätetööna valmis veel kaks linnusevalvurit, puuskulptuurid sobivad arhailisse linnusesse ideaalselt ning toovad muinaskultuuri inimestele lähemale. Kaupo Ilmeti sõnul sümboliseerivad Pelti skulptuurid eesti omaaegset sõdalast, neid esivanemaid, kes oma maad kaitsesid.
Hingedepäeval puhuti Eesti Metsaseltsi ja Jõgeva Kultuurikeskuse koostöös kõigile linnusevalvuritele nii-öelda hing sisse. Ajaloolase Ain Lavi hinnangul on esimene kaitserajatis Kassinurme püstitatud umbes kaks tuhat aastat tagasi, kuid siis oli see praegu hiies näha olevast tunduvalt arhailisem. Selline muinaslinnus, nagu tänavu taastati, oli kasutusel 8.-9. sajandil.
Hingedepäeva küünlad valgustasid hiit
Teisipäevasel hingedepäeval põles hiies palju väikesi küünlaid, mis muutsid õhkkonna põnevaks ja samuti sümboliseerisid esivanemate hingede saabumist. Mõned küünlad valgustasid vana hiit sedavõrd efektselt, et seda võis pidada elektrivalguseks. Eriti põnevad olid Kalevipoja silmaks nimetatud veesilma juures põlevad tulukesed. Kassinurme mägedes kõlas ka muusika, mis sinna eriti hästi sobis. Süntesaatoril musitseeris Jõgeva kultuurikeskuse kunstiline juht Hillar Laane.
Hiis kui esivanemate pühapaik ja ohvripaik sobib taolise ürituse korraldamiseks eriti hästi. See on esivanemate austamiseks õige koht.
Osalejate hinnangul kõlas muusika vanas hiies ja linnuses eriti kaugele ja võimsalt. Kaupo Ilmeti sõnul on kavas edaspidi hakata Kassinurmes regulaarselt linnusekontserte korraldama.
Eesti Metsaseltsi presidendi Kaupo Ilmeti sõnul külastab aasta jooksul Kassinurme mägesid umbes 20 000 inimest. Ilmeti sõnul ei ole Kassinurme hiis vaid atraktiivne koht kontsertide ja ürituste korraldamiseks, vaid sobib ka ainetundide läbiviimiseks kooliõpilastele. Veel sel sügisel on Kassinurme oodata Torma Põhikooli õpilasi, suurem õppimine algab aga kevadel. Ilmeti hinnangul on hiis parim paik ajaloo, muinasloo ja loodusõpetuse tundide läbiviimiseks.
Lapsed valmistasid hingelinnu
Jõgeva Gümnaasiumis peeti samuti hingedepäeva tähtsaks. Esimese ja kolmanda klassi õpilased valmistasid oma hingelinnu. Hingelind on hingedeaja sümbol paljudes riikides, see valmistatakse paberist lõigates või voltides. Ürituse korraldaja, sotsiaalpedagoog Ilmar Pajumägi ütles, et hingelind on selline lind, millele loetakse peale võlusõnad ja mis kannab soovid kaugel asuvate inimesteni. Näiteks voldivad jaapanlased paberist kurgi, et oma soove teiste inimesteni kanda. Käsitööõpetajate juhendamisel valmisid omapärased hingelinnud. Nende kujundamisel võeti appi ka joonistamis-, kleepimis- ja värvimisoskus. Hingedeajal saadakse veelkord kokku, et hingelinnule loitsides elu sisse puhuda.
Pala valla rahvas viibis hingedepäeva pärastlõunal koos Ranna rahvamajas, kuhu olid nendega koos mõtisklema tulnud Kodavere kirikuõpetaja Raigo Ojamets, Kodavere koguduse organist Tiit Möller ja Pala vallavanem Kalev Kurs.
Adavere lasteaias süüdati eile igas rühmas küünal. Lastele räägiti hingedeaja tähendusest nende vanust arvestades. Terve hingedeaeg on lasteaias vaiksem ja rahulikum, hommikuti süüdatakse küünal ning jututeemad on hingelähedasemad.
Rahva uskumuse järgi tulevad just sügisesel pimedal ajal enne jõulu surnud esivanemate hinged öösiti koju. Hingedeaega on sajandite lõikes ja ka erinevates maanurkades tähistatud erineval ajal. Selleks on loetud aega mihklipäevast jõuluni, rohkem siiski ajavahemikku simunapäevast (28. oktoobrist) jõuluni või pühakutepäevast ehk 1. novembrist jõuluajani.
Hingedeajal oodati neljapäevaõhtuti esivanemate hingi koju. Sel puhul kaeti neile laud, kuhu peremees ja perenaine külalisi nimepidi sööma kutsusid. Neil paluti kaitsta põldu ja karja.
Hingedeaja lõpul tänati esivanemate hingi ja saadeti nad taas ära.
Hingedeajal oli keelatud müra tekitamine, naermine ja kisamine, samuti mitmed kärarikkamad tööd.
EVA KLAAS
