Eesti valitsus on uhke selle üle, et meie riigi majanduskeskkond on maailma ettevõtlusvabaduse nimekirja tipus. See on tõesti nii, kuid kahjuks kehtib see vaid kapitali huve esindavate äriühingute ning fondide osas. Eesti Äriseadustik on suurepärane ja võimaldab teha äri paindlikult, kasutades ära erinevate juriidiliste tegevusvormide võimalusi. Eesti bürokraadid ei takista ettevõtlust mittevajalike menetlustega, kui just mõned omakasupüüdlikud eksemplarid välja arvata. Erandiks on vaid ühistuline ettevõtlusvorm, mille tegevus ja arenguvõimalused on Eestis pehmelt öeldes takistatud.
Mis on äriühing
Äriseadustik defineerib ettevõtluse vormid, mis püsiva majandustegevuse käigus võivad pakkuda oma nimel ja tasu eest kaupu või teenuseid. Vastavalt seadusele võib tegutseda füüsilise (FIE) või juriidilise isikuna, need aga omakorda täis-, usaldus-, osaühingu või aktsiaseltsi vormis. Hiljem täiendati nimekirja veel tulundusühistuga.
Olemuslikult on usaldusühing rantjee vara haldamiseks sobiv ettevõtlusvorm. FIE ettevõtlusvorm sobib totaalsele individualistile, kes ei pelga isiklikku vastutust, ning täisühing pakub sellistele individualistidele ühistegevuse võimalust. Osaühing ja aktsiaselts ühendavad väiksema või suurema kapitali kasumi saamise eesmärgil. Viimaseid eristab põhiliselt kapitali kaasamise viis. Osaühingus võib erinevatel osanikel olla erineva suurusega osak ja selle edasimüümise võimalused on piiratud. Aktsiaseltsi puhul on kõik aktsiad sama väärtusega, kuid isikutele kuuluvate aktsiate hulk varieerub ning neid saab vabamat edasi müüa.
Äriühingu eripäraks on see, et kasum jaguneb võrdeliselt ettevõttesse sisse makstud kapitaliga, s.t kes maksis rohkem, saab ka suurema osa teenitud kasumist. Erandiks on vaid usaldusühing, kus usaldusosanikule tasutakse kokku lepitud summa ning teine osapool saab ülejäänu, sõltumata sellest, kui suur või millise märgiga tulem tegelikult on. Kuna äriühing kogub tulu paljudelt, kuid annab vähestele, siis on ta otsene rikkuse kontsentreerimise vahend.
Mis on ühistu
Enamik eestlastest pole teadlik ühistulise ettevõtlusvormi olemasolust ning nad ei saa aru, kas ja kuidas see erineb äriühingust. Miks sellest ettevõtlusvormist ei taha rääkida poliitikud, valitsusametnikud, ülikoolide õppejõud ega ka ajakirjandus, jääb siinkohal mõistatuseks, millele iga lugeja võib ise vastust otsida. Seaduseloojad jagasid ühistud 90-ndatel mittetulunduslikeks ja tulunduslikeks ettevõteteks ning Eesti seadused määratlevad viimast ühe äriühingu vormina.
Rahvusvahelises praktikas ja Euroopa õigusruumis on ühistu üks turumajandusse kuuluv ettevõtlusvorm, mille kaudu saavad tarbijad, keda ei rahulda äriühingute vahendatavate kaupade või teenuste hind, kasutada oma kodanikuõigust ning ühineda ühishuvi kaitseks.
Ühistu ei ole heategevuslik asutus. Ühistu katab oma tegevuskulud ettevõtlusest saadud tuludega, kuid erinevalt äriühingust ei taotle ta jagamiseks mõeldud kasumit. Kasumitaotlusel puudub mõte, kuna ühistu liikmele väljamakstav kasumiosa oleks parimal juhul sama suur, kui palju ta on ühistule kaupade soetamisel ja teenuste tarbimisel “lisaväärtust” tasunud. Kasum tekib ühistu liikmel säästu läbi, sest ühistu kaudu ostetud kaupade hind on ratsionaalse tegevuse puhul madalam sellesama kasumiosa võrra. Seetõttu ei saa ühistut kasutada rikkuste ümberjagamiseks, küll aga parandab ühistegelik ettevõtlusvorm töökate inimeste heaolu.
Ühistu tegevuse aluseks on vastastikune usaldus ja ühise heaolu taotlus. Ühistu liikmed on võrdsed – ühele liikmele saab kuuluda vaid üks osak ja üks hääl. See põhimõte säilib ka siis, kui osade väärtused juhtuvad olema erineva väärtusega. Ühistu vara kuulub võrdselt kõigi ühistu liikmete omandusse ning otsuseid langetatakse konsensuslikult. Ühistu liige saab anda volituse vaid teisele ühistu liikmele ja üks liige ei saa esindada korraga rohkem kui ühte liiget. Kõik see muudab kapitali võimutsemise raskeks, kui mitte võimatuks.
Siit siis lihtne järeldus – ühistu rolliks turumajanduses on tasakaalu säilitamine kapitali huvide ja inimeste vajaduste vahel. Ehk ühistud takistavad totalitaarse ühiskonna teket, milles valitseb kapitali võim.
Lugeja võib ise otsustada, kas ühistu on ikka äriühing. Ja kas ühistuid saab jagada tulu taotlevateks ja tulu mittetaotlevaks. Ning kas ühistut saab võrdsustada mittetulundusühistuga (MTÜ), mille rolliks on avalikest huvidest lähtudes ja heategevuslikus vormis teenuste osutamine tasuta või omahinnast madalama tasu eest. Seetõttu ongi MTÜ-de tegevuskulude oluliseks katteallikaks liikmemaksud ja annetused. Kui aga MTÜ põhitegevuseks kujuneb majandustegevus tulu saamise eesmärgil, siis tuleb see vastavalt seadusele sundlõpetada.
iii
PAUL TAMMERT, Eesti Ühistegeline Liit
