Kuigi täna on koolitervishoiu teenuse kvaliteet oluliselt kõrgem, ootavad kooliõed oma töö eest ka väärikat palka ja nende tööd reguleeriva seadusandluse nüüdisajastamist.
Kuna koolitervishoiu teenust osutatakse koolis, siis on ühelt poolt teenuse osutamise eest vastutav kooli pidaja, kelle tegevust reguleerib haridus- ja teadusministeerium. Osutatavat teenust aga rahastab haigekassa ja seadusliku aluse loob selleks sotsiaalministeerium.
Koolitervishoid ei huvita kedagi
Vastutuse hajuvuse tõttu oli koolitervishoid aastaid huviorbiidist väljas ning alles käesoleval aastal avastas õiguskantsler, et antud tegevusvaldkonda reguleeriv seadusandlus on ajale tõsiselt jalgu jäänud ja vastuolus isegi põhiseadusega
Õiguskantsleri korraldatud ümarlaud märtsis andis tõuke õigusloome korrastamisele. Sotsiaalministeeriumis käib praegu aktiivne arutelu koolitervishoiu teenuse õigusaktide muutmiseks ja sealhulgas ka korrektse sisu vormimiseks.
Kooliõel on täita väga vastutusrikas ülesanne. Iga õde teab, et õpilasel on õigus privaatsusele ja et tegemist on eriti haavatava sihtrühmaga, kes on tulnud oma tõsist tervisemuret kurtma just talle ning usaldab kõige valusama probleemi just kooliõele lahendada.
Kui kooliõe peamiseks tegevuseks on siiski õpilaste tervise jälgimine, siis selle kõrvalt antakse panus tervisliku koolikeskkonna loomiseks, tervist edendava teabe edastamisele ja vajadusel osutatakse ka esmaabi.
Hiljuti läbi viidud terviseuuringute põhjal selgub, et koolinoortel esinevad terviseprobleemid on enamasti seotud ebatervisliku eluviisiga, mis väljendub ebaõiges toitumises, väheses füüsilises aktiivsuses, uimastite tarbimises ja riskialdis seksuaalkäitumises.
Õpilaste tervisehäiretest on esikohal hammaste kehv seisukord ja sagedane haigestumine viirusinfektsioonidesse, samuti esineb nägemis-, rühi- ja vaimse tervise häireid. Seega täiskasvanuna ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse koolieas.
Kooliõde ei saa lubada õpilasele, et ta ei kaasa probleemi lahendamiseks teisi spetsialiste. Esimesena peaks terviseprobleemist teavitama lapsevanemat. Ka õpetajale on see tähtis info, et mõista õpilase toimetulekut õppimisel ja seda vajadusel toetada või suunata.
Haigestumise korral peab õpilane jõudma perearsti vastuvõtule või mõne muu vajaliku spetsialisti konsultatsioonile (psühholoog, hambaarst, logopeed). Väärkohtlemise avastamisel või uimastite kuritarvitamisel tuleb aga protsessi kaasata ka sotsiaaltöötaja ja korrakaitse esindajad.
Kooliõe palk peab tõusma
Eelmise aasta augustikuus vastas haigekassa Eesti Õdede Liidu poolt esitatud koolitervishoiu hinnataotlusele. Seni kehtinud 7.50 krooni õpilase pearahast, mis ei katnud enam ammu tegelikke kulusid, tõusis tänavu jaanuarist 16 kroonini.
Õdede Liidu poolt taotletud koolitervishoiu piirhinna tõusus oli arvestatud õe töötasuks 2004. aasta kehtiv miinimumtunnitasu 25 krooni tunnis 700 õpilase kohta. Samas on rõõm teatada, et selle aasta septembri keskel sõlmitud tervishoiutöötajate alamtunnitasu kokkulepe laieneb läbi tervishoiuteenuse piirhinna tõusu ka kooliõdedele. 2005. aastal on see 34 krooni ja 2006. aastast aga juba 39 krooni tunnis.
Paraku on aga enamik koole väiksema õpilaste arvuga, mis ei taga õele täiskoha koormust või on koormus suurem, sest üks õde teenindab mitut kooli, mille tagajärjel võib halveneda osutatava teenuse kvaliteet.
Eestis on üle 600 üldhariduskooli, kuid õdede registris on vaid 90 kooliõde, lisaks kooliarste pediaatria arengukava põhjal 60. Kuna täna annavad õpilastele abi ka üldõed ja pereõed, siis ei ole täpselt teada, mitmes koolis on oma tervishoiutöötaja. Haigekassal oli aga möödunud õppeaastal sõlmitud leping kokku 244 koolitervishoiu teenuse osutajaga, kuid praegune teenuse osutamine on väga killustunud ja ei võimalda ühtset lähenemist.
Uus kulupõhine hind
Tänaseks on EÕL poolt moodustatud töörühma abiga kirjeldatud tegelikku ning mujal maailmas tunnustatud koolitervishoiuteenuse sisu, mille tulemusena tuleb koolitervishoiutöötaja tööpanus ümber hinnata ja uus kulupõhine hind määrata.
Õe kutse omandamiseks meditsiinikoolis tuleb läbida 3,5 aastat kestev õpe, mis annab rakendusliku kõrghariduse ja valmistab õe ette iseseisvalt pakkuma õendusabi ja planeerima tegevust lähtuvalt indiviidi tervise vajadustest. Tulevikus peetakse oluliseks, et tulevane kooliõde õpib lisaks veel ühe aasta, et saada õde-spetsialistiks terviseõenduse erialal.
Täna koolis töötavatel õdedel on suur kogemuste pagas ja pikk tööstaaz, mille vältel on õpitud toime tulema kõikvõimalikes olukordades. Kui teie laps käib koolis, siis ärge unustage huvi tundmast, kelle juurde on võimalus lapsel pöörduda, kui ta tunneb end koolis olles halvasti või põeb mõnda varem diagnoositud haigust ning vajab nõu tervisehäirega toimetulekul tervishoiutöötajalt.
Kooliaasta lõpu poole on teil õigus huvi tunda, kas väsitav kooliaasta väljendub ka mõnes teie lapse tervisenäitaja numbris, mille kooliõde on fikseerinud õpilase tervisekaarti. Ja kui teie lapse koolis kõnealust teenust ei pakuta, siis uurige kindlasti, mis on selle põhjuseks.
TIINA TÕEMETS
Eesti Õdede Liit
Tartu Ülikooli õendusteaduse magistrant
