Tiia Tänav, õpilane:
?Olen ikka, kuigi spordisaated mind eriti ei huvitagi. Siiski oli põnev vaadata, mida olümpiamängudel tehakse, kuidas Eesti sportlastel läheb ning mida nad suudavad ja saavutavad. Vanaisa püüdis vaadata kõiki olümpiasaateid ja Ateenas toimuvaga kursis olla, mina vaatasin vaid vahetevahel. Avatseremooniat ka, aga see venis minu jaoks liiga pikaks. Päris põnev oli vaadata judokate võistlust, kuigi Pertelsoni medaliletulek jäi nägemata, samuti sõudjaid, eriti seda, kuidas Jaanson vapralt võistles, kuid jäi siiski napilt teiseks. Eestlased on ikkagi väga tublid, kuigi kolm olümpiamedalit pole just eriti palju.?
Malle Prükk, pensionil õpetaja:
?Väikest palavikku ikka põdesin. Eriti sellal, kui meie tippsportlased tegid Kreeka palava päikese all mehetegusid. Sellesuvist olümpiat vaatasin erilise huviga, kuna olen ka ise Ateenas olnud ja seal kõrvetavat päikest omal nahal tunda saanud. Olin turismireisil ja meilegi oli palavus liig mis liig. Seda enam väärivad tunnustust ja tähelepanu kõik meie olümpiavõistlejad. Mina annaksin neile kõigile mingi medali. Koos medalivõitjatega oleks tahtnud näha ka teisi olümpial võistelnuid pidulikul vastuvõtul Tallinna Raekoja platsil. Eriti hea meel oli Jaansonist, Pertelsonist, ja Tammertist.?
Ilmar Pärtelpoeg, traktorist:
?Veel ei ole, sest ikka veel midagi kripeldab. Kahju, et Eesti TVst ei näinud paljusid spordialasid. Põhiliselt kanti üle kergejõustikku, kuid raskejõustikust käidi vaid kergelt üle. Ehk näidatakse seda rohkem juba järgmistel mängudel Pekingis, kui ka meie tõstjad areenile pääsevad. Teine kripeldus on see, et vähemalt üks loodetud medal jäi meil saamata. Ja kuld ? Jaanson oli ju sellele väga lähedal. Hoidsin pöidlaid, ja ka varbaid meie rattameestele. Eriti oma sõbrale, mägirattur Sigvard Kukele. Kohe pisarateni kahju, et seekord jäi ta tahaplaanile. Muide, olen küllaltki emotsionaalne ja olümpia-ajal läks minulgi mõnikord silm märjaks. Küllap ülevusest.?
Valdur Lääne, bussijuht:
?Töö ei lubanud ja mul polnud aegagi teleka ees istuda ega palavikku jääda. Olümpiasündmustega sain kurssi raadio kaudu. Elamus pole aga see, mis pilti vaadates, nii ma püüdsingi hilisõhtul tabada põhilisi ja ka väiksemaid seiku televiisorist. Nägin Andrus Värniku odaviset ja ka minul oli väga kahju, et mees medalita jäi. Aga kokkuvõttes oli ta väga tublil ja esines hästi. Spordialadest on minu lemmikuteks korvpall ja jäähoki. Hoidsin pöialt Leedule, aga võta näpust: seekord jäid nad olümpiamedalist kaugele. Ehk nelja aasta pärast Pekingis. Usun, et siis on mul rohkem aega spordiülekandeid jälgida.?
Valjo Tõruke, tugitoolisportlane:
?Mul pole olnud mingit palavikku. Kõiki spordialasid, näiteks ujumist ma ei vaatagi. Mis ma tast vahin: kõigil on pead vee all ja ei saagi aru, kes või kus võistleb. Odavise või kettaheide, seda vaatan küll. Mitu nädalat püsiski mu telekas ETV kanalil, sest teistes näidati vaid tilu-lilu. Olen ka ise kangi tõstnud ja suure põnevusega ootasingi tõstevõistlusi. Seda ala näidati küll vähe, aga midagi ikka oli. Lootsin, et Kreeka võistleja jõuab juba neljanda kuldmedalini, aga minu pöidlahoidmine ei aidanud ja ta jäi medalitest väga kaugele. Õiglus võitis ja Tammert sai medali. Kui ei saa hakkama oma jõuga, pole aus võita dopingu abil.?
Eduard Noormägi, tööline:
?Suveolümpiamängude ajal ma erilist palavikku ja närvikõdi ei tunne. Mulle meeldivad rohkem talialad, eriti suusatamine. Varsti ongi uus taliolümpia, tahaks jälle näha, kuidas Mae ja Veerpalu võistlevad. Ateena mänge ma eriti ei vaadanud, aga paganama hea tunne oli küll, kui nägin meie sini-must-valget lipumasti kerkimas. Muidugi, oleks tahtnud, et kõlanuks ka Eesti hümn, aga ehk järgmisel korral jõuame ka kullani. Kõige suurem lootus oli mul seatud Erki Noolele, tundsin tema üle suurt uhkust, kui ta avatseremoonial meie lippu kandis. Nool jäi küll medalita, aga ega tema tulemus polnud ju halb. Meie mehed ja naised tõid Eestile au ja kuulsust.?
ARDI KIVIMETS
