Reformi läbiviimist juhtivate komisjonide moodustamisest, liitumisettepanekute tegemisest ja nendele esitatud vastustest on möödas juba pool aastat. Erilist läbimurret reaalsete ühinemisläbirääkimiste suunas pole aga senini saavutatud. Konsultatsioone on toimunud nn Põhja-Tartumaa regioonis mitmete omavalitsustega erinevas vormis umbes tosin. Selguse asemel oleme jätkuvalt olukorras, kus tulevik võimalike liitujate osas on selgusetu. Tulutult on püüdnud läbirääkimisteks moodustatud juhtrühm jõuda kokkuleppeni, millised omavalitsused on valmis liituma. Milles siis asi?
Haldusreformi läbiviimine on initsieeritud kõrgemal riiklikul tasandil, st kõik peaks minema kava kohaselt. Reformi seaduse eelnõus kirjeldatud kriteeriumide kõrval puudub eelnõul tegelik sisu ja visioon, milline võiks Eesti tulevikus reaalselt majanduslikult, sotsiaalselt ja halduskorralduslikult välja näha. Kui sotsiaalmajanduslikku visiooni on keeruline kirjeldada, siis haldusterritoriaalne pilt kaardina poleks nii keeruline. Tegelikult annaks see lähtepunkti kohapealseteks läbirääkimisteks.
Milline võiks olla tuleviku Eesti halduskorraldus nii regionaalsel kui kohalikul tasandil, on jäänud reformi kava autoritel läbi mõtlemata ja sõnastamata, ja see on saanud toimuvatel läbirääkimistel takistuseks.
Põltsamaa piirkonnas on liitumisel Viljandimaalt ületamatuks takistuseks Jõgeva maakonna piir. Tartu vald näeb liitumist üle maakonna piiri Jõgevamaa suunas samuti vähemalt esialgses faasis ebareaalsena. Kõhklejaid ja kahtlejaid maakonnapiire ületavate omavalitsusüksuste moodustamisel on ka Ida-Virumaal. Mida siis teha?
Ühtse omavalitsuse moodustamisest Jõgeva maakonna kui terviku baasil ilmselt midagi välja ei tule. Kas moodustada ühinemiste tulemusena ülejäänud maakonna territooriumile üks või kaks kohaliku omavalitsuse üksust koos naabermaakondadest liituda soovijatega, on sisuline küsimus, millele otsitakse praegu vastust. Tundub, et hetkel on sellele küsimusele vastuse leidmine takerdunud isiklike ambitsioonide või vähese kompetentsuse taha. Kuna olen reformi elluviimise olulise takistusena välja toonud haldusjaotuse visiooni puudumise, siis pakun välja võimalikud variandid.
Eeldades, et Põltsamaa piirkonna omavalitsused liiguvad oma liitumiskavaga edasi, näen Jõgevamaa ülejäänud osal liitumisteks kahte võimalust. Kõigepeal suurvald keskusega Jõgeval, kuhu on kutsutud liituma ülejäänud maakonna üheksa omavalitsust (Jõgeva linn, Jõgeva vald, Palamuse vald ja Tabivere vald*, Torma vald*, Mustvee linn, Kasepää vald, Pala vald*, Saare vald) ja lisaks Ida-Virumaalt Avinurme ja Lohusuu vallad, kokku elaks sellel territooriumil 23 283 elanikku.
Teise võimalusena võiks tekkida samal territooriumil kaks omavalitsust keskustega Jõgeval (Jõgeva linn, Jõgeva vald, Palamuse vald ja Tabivere vald*) 14 409 elanikku ja Mustvees (Torma vald*, Mustvee linn, Kasepää vald, Saare vald, Pala vald*) ja lisaks Ida-Virumaalt Avinurme ja Lohusuu vald, kokku elaks sellel territooriumil 8 874 elanikku. Mõlemal variandil on kindlasti oma eelised ja puudused, kuid selle kirjatüki raames neid lahata ei jõua. Oluline on, et jõutaks kokkuleppele ja asutaks konkreetse liitumislepingu osas läbi rääkima, sest muidu toimub sundliitmine.
Möödunud nädala neljapäeval Jõgeva linnavolikogu poolt vastu võetud otsus, millega tehti liitumisettepanek Palamuse vallale tervikuna ja Pajusi, Puurmani ning Torma valla osaliseks liitumiseks võiks kokku võtta linnavolinik Asso Nettani sõnadega: kas me tahame olla vedur, kas me oleme vagun või jätkame dresiinina? Nii väljendas ta Jõgeva linna senist passivset suhtumist. Olen sama meelt ja leain, et maakonnakeskus peaks olema reformi elluviimisel eestvedaja. Suuremat initsiatiivi ja sekkumist meie tulevikku puudutavas küsimuses ootan ka moodustatud regionnalselt komisjonilt ja Jõgeva maavanemalt.
Tabivere vald * – rahvaküsitluse põhjal soovitakse liituda Tartu suunal
Pala vald * – vallavanema sõnul ei soovita liituda ühegi teise omavalitsusega
Torma vald* – pole otsustanud, millises suunas liituda, omavalitsusjuhtide seisukoht on, et liituma peaks vald tervikuna
JÜRI MOROZOV, Saare vallavolikogu haldusreformi komisjoni esimees
