Osvald Holm, pensionär:
?Ei mäleta ja ei tahagi meenutada, sest minu kool algas Siberis. Kui venelaste hulgast tulema sain, siis siinset esimest õpetajat mäletan küll. Saatus pole mind just hellitanud ja minu kooliaeg jäi hästi lühikeseks. Olen elanud nagu suur patuvend ja Stalini vastane. Teadagi, et suur juht ja õpetaja tahtis minusugustele taguda tarkust vangilaagris. Nii ma olengi saanud koolipinki päris vähe nühkida, aga töö ja elu on õpetanud endaga toime tulema. Juba viieteistkümneselt hakkasin tööle ja tasapisi sain ehitajaameti selgeks. Jõgeva kultuurimaja ehitamisel oli ka minu käsi mängus. Minu ajal sai veel kuidagi ilma koolita läbi, nüüd pole aga ilma kõrge hariduseta midagi teha. Minu õpetajaks on olnud aga töö ja tarkust on andnud elu.?
Peeter Tamm, sordiaretaja:
?Muidugi mäletan ? ta oli mu ristiema. Algul tundsin küll heameelt, et tuttav õpetaja, aga hiljem oli raskem. Ta oli väga nõudlik ja mis kõige hullem ? ta oli kuus aastat mu klassijuhataja ja rääkis kõik mu patud emale ära. Olin tükati ju päris ulakas poiss. Meelde on jäänud ka vene keele õpetaja, kellelt sain joonlauaga vastu sõrmi. Valus oli, aga seda keelt ei räägi ma senimaani kuigi hästi. Õpetajaid ja õppejõude on mul päris palju olnud ja eks ma olengi kogu oma tarkuse nende käest ja muidugi ka raamatutest saanud. Õpetajad on seda väärt, et nende ametipäeva tähistada. Nende austamise päevi võiks rohkemgi olla. Õpetajate päeva puhul toon ka koju mõned lilled ? mul ju abikaasa õpetaja.?
Totti Eres, koolitädi:
?Mu esimene õpetaja Aino Õis püsib senini meeles. Olen käinud mitmes koolis, aga kõik õpetajad on jäänud mällu. Kui nimigi ei tule kohe meelde, siis tema nägu ja hoiak on ikka silme ees. Eelkõige jäävad meelde energilisemad ja rangemad õpetajad. Lapsena sai neid vahel kirutudki, kuid hiljem mõtled nendele tänutundega. Õpetajaga on seotud mu nimigi: vanema õe lemmikõpetajaks oli Totti Kasekamp, nii ma selle veidi võõrapärase eesnime saingi. Nüüd, mil ma koolis töötan, on väga tore vaadata, kuidas õpetajate päeva tähistatakse. Õhinas on nii õpilased kui ka õpetajad. Tehakse suuri ettevalmistusi ja plaane, kuidas lapsi jälle üllatada. Meil on väga aktiivsed õpetajad ja lapsed, igal aastal on see päev isemoodi.?
Ain Seeder, mesinik:
?On küll meeles, aga kahjuks pole mul esimesest õpetajast kuigi häid mälestusi. Nüüdki, kui olen mitmed koolid läbi käinud, mõtlen, et ta polnud professionaalne tegija. Õnneks vahetasin aasta pärast kooli ja sain sellise õpetaja, keda on soe tunne veel praegugi meenutada. Ta oli mulle nagu ema. Tõelised õpetajad teevad tänuväärset tööd ja nende abi tuleb pidevalt kasutada. Kuigi mul on koolid läbi saanud, peab end pidevalt täiendama. Praegune elustiil on ju elukestev õppimine, seepärast tulebki käia kursustel ja seminaridel, omandada pidevalt uusi teadmisi ja neid rakendada. See on ainus võimalus elus läbi lüüa. Aeg on karm – kui ei õpi sina, õpib konkurent ning võtabki sinult leiva.?
Eha Kuld, õpetaja:
?Õpetajaid ja õppejõude on mul olnud palju, kuid loomulikult jääb esimene õpetaja kogu eluks meelde. Ta oli tõeline õpetaja, tema rangus ja headus on mulle eeskujuks ka nüüd, kui olen ise õpetaja. Mäletan, kui ta kolmandas klassis kutsus mind vastama, aga ma ei öelnud ühtegi sõna. Õpetaja sai kurjaks ja pani mulle hindeks ?ühe?. See oli mu elu esimene ja vist ka viimane ?üks?. Küllap on tema õpetamisstiil ka mulle üle kandunud ? ma saan väga kurjaks, kui mulle ei vastata. Õpetajate päeval oleme koolis õpilaste rollis. Tavaliselt ei ole me aga kuigi korralikud õpilased, vaid koerust täis ja rumalavõitu. Eks siis saavad lapsed omal nahal tunda, kui raske või kerge on olla õpetaja.?
Aliina Aabla, õpilane:
?Esimene õpetaja Mai Aun on mul eriti meeles, sest tema õpetas meile ka rahvatantsu. Meie rühm pääses koguni kahel korral Tallinna tantsupeole. Kui tulin Adaverest suuremasse kooli, oli siin mu esimeseks õpetajaks Astra Tints. Mul on õpetajatega vedanud ? ka muusikakoolis on toredad õpetajad. Sellel aastal ootan õpetajate päeva eriti, sest siis olen ise õpetaja. Ei teagi, kui range või leebe ma olen, eks see oleneb ka sellest, kuidas õpilane käitub. Kui ta teeb ikka meele mõruks, siis peab õpetaja ju enda eest seisma. Õpetajal peab olema headust, aga kui vaja, peab ta oskama olla ka karm. Ka peab neil olema huumorimeelt, siis muutuvad koolitunnid huvitavamaks. Õpetajal on raske amet, mind see elukutse enam ei tõmba.?
ARDI KIVIMETS
