Kas jääme demokraatiariigiks?

President Toomas Hendrik Ilves kutsus iseseisvuspäeva kõnes Eesti avalikkust mõistma maailma ja Eesti majandust tabanud kriisi olemust ja põhjusi ning julgustas kõiki süüdlaste otsimise asemel ühiselt pingutama, et rasked ajad üle elada.

Avatud ja kogu ühiskonda kaasava väitluse puudumise korral võib suureneda ühiskonna pettumus Eesti demokraatias ja seda teostavates institutsioonides, hoiatas president. Tema sõnul on just demokraatia kriiside esimesi ohvreid, sest siis kannatab demokraatia populismi tõttu. „Eesti ees seisvad ohud ei ole ainult majanduslikud. Vajadus teha karme ja kiireid otsuseid ei vabasta kedagi vastutusest säilitada Eesti demokraatlikku parlamentaarset riigikorda,” rõhutas riigipea, kelle hinnangul vajab Eesti rasketel aegadel ennekõike solidaarsust ja äratundmist, et üksi me raskete aegadega toime ei tule.

Kuidas saavad solidaarsusest rääkida erakonnad, kes ei suutnud riigieelarvest endale saadavat raha krooni võrragi kärpida?

Eelmisel nädalal Toompeal ja Tallinna volikogus peetud jandil pole demokraatiaga küll mingit pistmist. Mida lähemal valimised, seda enam populismitont kummitama hakkab.

Sellest, et meie esindusdemokraatia ei arvesta osalusdemokraatiaga, saavad aru juba koolilapsedki.

Kas Eestil ikka õnnestub majanduskriisist hoolimata jääda läänemaiseks parlamentaarseks demokraatiariigiks, kui juba ette tehtud otsuse varjamiseks kasutatakse pelgalt  demokraatlikke kulisse?

26. veebruar 2009

blog comments powered by Disqus