Kartuli vaenlased on liigniiskus ja lehemädanik

OÜ Hansukartul omanik ja juht Hans Tamm kasvatab kartulit 54 hektaril. Ka tema põllul on kartulivagude vahel kohati vett “On ikka väga vesine suvi. Näiteks esmaspäeval tuli Jõgeval 4 mm sademeid,” lisas ta. See oli küll väike sadu, kuid vihma tuli väga ägedalt,” rääkis Tamm.

Teist aastat suurtel pindadel kartulit kasvatav Liin Villem Peipsi äärest Kasepäält märkis, et 25 hektarist on 5 hektarit suurvee poolt kahjustatud ja jääbki võtmata. “Olukord oleks veelgi hullem olnud. Meie põllud aga asuvad endise Kirovi-nimelise kalurikolhoosi drenaazipõldudel, kust liigne vesi mööda ära voolab. Ümbruskaudsete kartulikasvatajate põllud on aga suurelt jaolt vee all,” lisas ta. Eelmisel aastal kasvatasid Liin Villem ja Raimu Hanst kartulit 20 hektaril. Nad ehitasid Kasepääle ka 500 tonni mahutava kartulihoidla.

Johannes Hälvin Põltsamaa lähedalt teatas, et proovib ilma taimekaitseta hakkama saada. Tal kasvab kartul ainult ühel, kurk aga 0,3 hektaril.

45 aastat kartulit kasvatanud Ants Einola Einola talust Ülenurmelt teatas, et tänavu on tal maas 27 hektarit kartulit, millest 17 hektarit on seemne- ja 10 hektarit tarbekartulit.

“Ei saa öelda, et kartul lausa vee sees on, kuid kohati ikka on. Aga liigniiskus on sel aastal küll kartulile liiga teinud. Seetõttu tuleb lehemädanikutõrjet oma 5-6 korda teha. Teistel aastatel aitas tavaliselt kolmest korrast. Kuid mina oma kartuli üle ei kurda,” lausus ta.

Väikestel lappidel kartulit kasvatavad inimesed arvutasid, kui kalliks võib tänavu lehemädanikutõrje minna. Viis kilogrammi taimekaitsevahendit maksab 1600 krooni. Ühele hektarile kulub 2-2,5 kilogrammi. Kui ikka seitse korda töödelda, kas siis on kasulikum kartul hoopiski turult osta.

Lehemädanik tuli varakult

Lehemädanikutõrjega alustati varakult ja lõpetatakse kuu lõpus. “Lehemädanik on üks hullemaid kartulikasvatajate vaenlasi. Praegusel ajal temast muidu lahti ei saa, kui keemiliselt tõrjuda. Katselapil oleme proovinud 5 erinevat pritsimise reziimi ning oleme kasutanud 5-6 erinevat preparaati. Sõltuvalt preparaadist oleme osa katselappe pritsinud kaks ja osa kolm korda. Esimese pritsimise tegime siin juba 9. juulil. Esimese lehemädaniku leidsime aga siit põllult 19. juulil,” kõneles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (SAI) direktor Mati Koppel.

“Vastavalt preparaadi kaitseperioodile peame me iga 7, 10 või 12 päeva tagant tegema kordustõrjet ja pritsima nii kaua, kui kartul kasvab. Kuna meil on siin sellised sordid nagu Piret ja Anti, ja kõik on nad oma arengust maas, siis enne septembri keskpaika ei ole meil mõtet seda kartulit üles võtta. Mis tähendab, et me peame veel kuu aega hoidma kartulit lehemädanikuvabana. Seega tuleb meil teha veel vähemalt 3 või 4 pritsimist ja üldse kokku 6-7 pritsimist.

Meie viieaastased lehemädanikutõrje kogemused sordiga Anti näitavad, et näiteks eelmisel aastal kui oli hästi märg ja vihmane siis saime me kartulit ainult 44 tonni hektari kohta. Teistel aastatel on saak olnud 48-50 tonni vahel. Pritsimata põllul saime me näiteks eelmisel aastal kolmandiku võrra vähem kartulit, teistel aastatel aga 15-25 protsenti vähem. Aga Anti on ju lehemädanikukindel sort,” lisas Mati Koppel

Kolmandiku võrra vähem saaki

Tänavu on kõige parema tulemuse andnud kemikaali Ridomil Gold`iga kahekordne pritsimine. Põld on täiesti puhas. Paljudel kartulikasvatajatel juhtus aga nii, et lehemädanik tuli varakult ja pritsimisega jäädi hiljaks.

“Ka meie proovime siin katsepõllul võrrelda mitmeid erinevaid pritsimisviise ja püüame lehemädaniku leviku hoida kontrolli all,” ütles Mati Koppel

Kartuliaretaja Aide Tsahkna märkis, et tänavu ostab kartulilehemädanikutõrje preparaati isegi väikeaiapidaja ja poodides väikepakendit enam pole.

“Meie põldudel kasvab täiesti normaalne saak. Nädal aega tagasi võtsime kartulit katselappidelt. 61 katselapi keskmine oli 21-22 tonni hektarilt, kõrgem saak oli 35 tonni hektarilt. Ka Jõgeva sortidelt saime päris häid saake. Piret andis 21 ja Anti 17 ning Hollandi sort Berber 25 tonni hektari kohta. Neil oli keskmiselt all 12,4 mugulat, nii et täitsa normaalselt,” märkis kartuliaretaja.

“Kui lehemädanik ära ei võta, jõuab kartul veel kuu aega kasvada. Mina arvan küll, et tänavu võib head saaki saada, kui ainult vesi ära ei võta. Eestimaa paljudes kohtades võideldakse veega, kaevatakse kraave ja juhitakse põldudelt vett ära,” lisas ta.

Kuigi inimesed eelistavad tänapäeval Lääne sorte, pole Hans Tamme sõnul Jõgeva kartulisortidel häda midagi. Annavad saaki ja on ka haiguskindlamad.

Ka Ilmar Polli märkis, et Jõgeva kartulisordid on haiguskindlamad, kuid Lääne sordid seevastu ilusamad. “Kui vanasti peeti tähtsaks kartuli maitset siis tänapäeval aetakse just kartuli ilu taga.” lisas ta.

Nõukogude ajal olid aga teised kriteeriumid. Nii näiteks ei pidanud eestlane lugu sordist Sulev, Venemaale müüdi seda aga sadade tonnide kaupa.

LISALUGU

Kartulipäeval osales üle 300 huvilise

Teisipäeval toimus Jõgeva Sordiaretuse Instituudis kartuli- ja köögiviljapäev. Päevale oli tulnud rekordarv osalejaid, üle 300.

Õppepäeva korraldasid Jõgeva SAI, väetiste ja taimekaitsevahendite Eestisse toojad Kemira Growhow, Bayer GropScience, sordivaatluste läbiviija Selteret ja Agroskai.

Päevale olid tulnud nii professionaalid kui ka lihtsalt huvilised.
“Alguses olime küll natukene ärevil, et kas me saame niisuure rahvahulgaga hakkama, sest tavaliselt on kartulipäevadele tulnud korraga 50-70 inimest. 300 inimest tegi meid algul väga ärevaks. Väikesed apsud olid, aga kokkuvõttes saime hästi hakkama,” nentis Jõgeva SAI direktor Mati Koppel.

“Kartulipäeva ei saa võrrelda 15. ja 16. juulil toimunud teraviljapäevaga, sest seltskond oli erinev. Teraviljapäeval osalesid rohkem suurpõllumehed. Kartulipäeval oli kindlasti rohkem väikepõllumehi, kes ei kasvata kartulit mitte ainult müügi ja äriotstarbel, vaid ka oma tarbeks. Päev kippus seepärast ajagraafikust välja langema, et küsijaid oli rohkem. Osalejate tase oli aga väga erinev. Professionaalid ütlesid, et me oleme seda juttu juba kuulnud. Samas vähem asjaga kursis olevad inimesed tahtsid jälle rohkem kuulda ja küsida,” nentis päeva üks korraldajatest Kemira Growhow arendusdirektor Margus Ameerikas.

“Meie firma on seotud Jõgeval läbiviidavate köögivilja sordikatsetega, konkreetselt kurgi- ja kapsasordid. Jõgeva SAIst viib neid läbi Maia Raudseping. Meie teeme sordivaatlusi. Kemira GrowHow katsetas erinevate väetistega, et millistele sortidele millised väetised tulemuslikumalt mõjuvad,” rääkis Erika Kangur Selteretist.

“Pakume kogu taimekaitsealast kartulikasvatuse tehnoloogiat, see tähendab kartuli puhtimise kui ka lehemädaniku- ja kahjuritetõrjevahendeid,” ütles Agroskai taimekaitsevahendite Eestisse tooja Syngenta juhataja Priit Palumaa.

RAIVO SIHVER

blog comments powered by Disqus