Kamari paisjärv on veest tühjaks lastud ja selle põhi meenutab Kalevipoja kartulimaad: järve põhjamuda on hiiglaslikesse vaaludesse aetud ning nüüd tuleb see järvealalt välja vedada. Lisaks kohati kuni meetripaksusele mudakihile kooritakse põhjast ka moreenikihti ning lõhutakse piikvasaratega tükati välja paasigi: järvele kavandatud veesuusaraja all peab olema nimelt vähemalt 1,8 meetrit vett, et suuskadelt pudenemine suusatajale ohtlikuks ei muutuks.
Ühtekokku tuleb järvepõhjast välja vedada 152 000 kuupmeetrit pinnast. Osa sellest kulub järve sisse jääva saariku ja järvekallaste kindlustamiseks, osa ladestatakse selleks sobivatesse kohtadesse. Kui mõni kinnistuomanik oma aiamaa jaoks koorma?paar mulda küsib, siis ollakse valmis talle seda andma.
“Kuiv ilm on meie tööd küll igati soosinud, ent tegelikult on vett järve põhjas kopa normaalseks töötamiseks ikka veel palju,” ütles OÜ Vändra MP töödejuhataja Jüri Kallasmaa. “Aga mida kiiremini praegu, ilusa ilma ja pika päevaga tööd edenevad, seda odavamalt saame töö tehtud ja seda parem tuleb selle kvaliteet.”
Paisudki korda
Kamari paisjärv rajati 1950. aastatel hüdroelektrijaama veega varustamiseks. Süvendati seda viimati 1983. aastal.
“Suuremaks järve pind tervendustööde käigus ei muutu, küll aga sügavamaks ning veetaimestikust puhtamaks,” ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “See annab omakorda paremad võimalused paadisõiduks ja ujumiseks: pole ju meeldiv ujuda, kui veetaimed pidevalt end su külge haagivad.”
Järve tervendustööde teine etapp, mis näeb ette järve taset reguleeriva paisu ning paari järgmise paisu kordategemist, käivitub tuleval aastal ? juhul muidugi, kui selle rahastamiseks tehtud umbes seitsme ja poole miljoni kroonise mahuga projektitaotlus heaks kiidetakse.
“Ootamegi südamevärinaga 3. augustit, mil selgub, kas saame raha või ei,” ütles Põltsamaa vallavalitsuse maa- ja keskkonnanõunik Ain Valu.
Paisude korrastamine on paisjärveäärsete kinnistute omanikele suisa elulise tähtsusega, sest viimastel aastatel on järvest ülesvoolu jäävad krundid kevadtalviti pidevas üleujutusohus olnud.
“Kõige drastilisem lugu juhtus ühel kevadel, kui vette kukkunud haavapuu paisu ummistas ning järvest välja murdnud vesi kümnemeetrise lõigu lähedal kulgevast asfaltteest minema uhtus,” ütles Ain Valu.
Lisaks paisude kordategemisele taastatakse järve tervendustööde käigus 1983. aastal rumalusest likvideeritud ülevool: siis hakkab vesi juhul, kui projektijärgne tase ületatud, ilma paisu reguleerimatagi loomulikul teel järvest välja voolama.
Hinnad tõusevad
“Tore on see, et Maanteeametil on plaanis rekonstrueerida just tuleval suvel Kamari järve piirkonda jäävad sillad,” ütles Toivo Tõnson. “Nii et kui paisude rekonstrueerimiseks järve taas tühjaks laseme, siis saavad sellest kasu ka sillaehitajad: nad saavad samal ajal ju valada silla veealuseid betoonosi.”
Kuigi tänavu alandati veetaset järves järk-järgult ning püüti väikestesse loikudesse vangi jäänud kalu vabasse vette toimetada, on selge, et teatud määral järve tühjaks laskmine kalavarusid siiski mõjutab.
“Kui me oma müttamised siin kahe aastaga ära müttame, siis püüame pärast seda järve kalavarusid kindlasti täiendada,” lubas vallavanem.
Uus supelrand rajatakse Kamari järve Põltsamaa-poolsesse ossa. Eelpool mainitud veesuusarada ning selle teenindamiseks vajalikku hoonet (see tuleb järve sisse jäävale saarekesele) ei hakata ehitama aga kindlasti enne ületulevat aastat. Veesuusatajaid ei hakata Kamari järvel vedama mitte mootorpaadi järel, vaid mäesuusatajaid mäkke vedavat seadeldist meenutava trossisüsteemiga. Sõidukiiruseks kujuneb 60, kurvides koguni 80 kilomeetrit tunnis.
Asjaolu, et Kamari järv tulevikus palju enam kasutusvõimalusi pakub, on vallavanema sõnul juba hakanud järve läheduses paiknevate kinnistute hindu mõjutama: tõusu suunas mõistagi.
RIINA MÄGI
