Kamari külas tegutsev Kamari Haridusselts oli esimesi külaseltse, mis maakonnas loodi. Laupäeval tähistas selts oma 10 aasta juubelit. Kümne tegevusaasta jooksul on Kamari küla end Eesti kaardile jäädvustanud.
iii
Kamari Haridusselts taasloodi novembris 1999. Nimi pandi seltsile hea tava kohaselt eelkäija järgi: eelmise Eesti Vabariigi ajal tegutses Kamari rahva-haridusselts. Eesmärgid ja põhimõtted on aastakümnete tagusel ja praegusel seltsil ühed ja samad – et külaelu edeneks ja igas vanuses inimestel oleks huvitavat tegevust ja arenguvõimalusi.
Kui oleks ette teadnud, poleks julgenud alustadagi
Kõik kümme aastat seltsi esimeheks olnud Kalli Kadastik tunnistas, et kui seltsi luues oleks keegi ütelnud, et kümne aastaga külas nii suuri asju läbi viiakse, poleks ta uskunud.
“Sel ajal oleks see tundunud hullumeelse ettevõtmisena ja ma poleks julgenud üldse midagi tegema hakatagi,” ütles Kadastik, kinnitades, et ega Kamaris ilma Ines Kuuseta seltsi poleks loodudki. Ines oli see, kes pärast sovhoosi lagunemist ja küla täielikku madalseisu sattumist hakkas isetegevust taaselustama ja küla juuri uurima, jõudes nii Kamari rahva-haridusseltsini.
Vallavanem Toivo Tõnson, kes seltsile valla poolt alati abikäe on ulatanud, usub, et just muutuste aegne äkiline elukvaliteedi langus ja küla suur madalseis andsidki kohalikele nii valusad vitsad, et rahvas üksmeelselt kogu hingest tegutsema hakkas. Koos Kalli Kadastikuga on küla eest kogu hingega väljas külavanem Indrek Eensalu, külamaja perenaine Vaike Niklus, projektide kirjutaja Liia Lust, küla mitukümmend last ja loomulikult kõik ülejäänud seltsi liikmed.
2001. aastal valiti Kamari Haridusselts Jõgevamaa parimaks MTÜks. 2004. aastal tunnistas Jõgevamaa Kodukandi Ühendus Kamari küla Jõgevamaa parimaks külaks. 2005. aastal oli küla viljaka tegevusega kogunud tuntust juba sedavõrd, et sai koos Uljaste külaga vabariigis esmakordselt parima küla tiitli.
Arvelt on läbi käinud ligi 3,5 miljonit
Seltsi liige, maaelu finantsmajanduse ja ettevõtluse konsulent Liia Lust meenutas, et kõige esimesed projektid kirjutas Kalli koos oma tütrega, kuid alates 2001. aastast on seda teinud tema. Ideed arutatakse loomulikult alguses üheskoos läbi. Lust märkis, et kogu seltsitegevuse jooksul on kõige raskem aeg just praegu. Suuremahulisi projekte on aastasse kuhjunud mitmeid ja enamike projektide puhul laekub raha alles siis, kui investeering on tehtud.
“Raha leidmine tekitab kõige rohkem pinget. Käesolevast aastast ei toetanud maaelu edendamise sihtasutus enam kolmanda sektori projekte nii, nagu varem,” ütles Lust.
“Projekte on väga meeldiv kirjutada, kuid raske oli pidevalt ehituse käiku jälgida. Külamaja valmimine oli aga suur rõõm. Nüüd seostub mulle maja iga detail millegagi,” rääkis ta, kiites koostööd vallaga ja pannes tulemused osalt ka selle arvele, et alates 1999. aastast on alati keegi Kamari inimestest volikogu koosseisus tegev olnud.
“Kui oled ise volikogus kohal, saad oma asju otsustamise juures paremini tõestada,” möönis naine, tunnistades, et ei uskunud kümne aasta eest, et edaspidi nii tõsisteks tegemisteks läheb. Alguses tunti lihtsalt ühistest koostegemistest rõõmu, oli nalja ja naeru.
“Sel ajal me ei osanudki rahalisest mõttes suurelt planeerida. Kõik on tulnud järk-järgult ja küllap nii ongi õige. Olen nüüd kokkuvõtteid teinud ja selgus, et kümne aasta jooksul on külaseltsi arveldusarvelt läbi käinud ligikaudu kolm miljonit nelisada tuhat krooni,” rääkis Lust. “Mõtlesin, et nüüd pean projektidega natuke vahet, kuid noorte poolt on tulnud survet, et me teeksime jalgpalli mängimiseks korda küla staadioni. Nüüd läheb jaanuaris ikkagi rahataotlemiseks.”
Edaspidi on plaanis hakata lisasissetulekute saamiseks külamajas rohkem teenuseid pakkuma. Suur maja tahab ülalpidamist ja edaspidised projektid elluviimist.
Laupäeval läks tõeliseks juubelipeoks
Juubelipeole tulnuid võtsid uhiuue külamaja uksel vastu pidulikud ja rõõmsad seltsi esindajad. Külla tulid maavalitsuse esindus, Jõgevamaa kodukandi esindus, ümberkaudsete omavalitsuste, seltside ja muude ettevõtete esindajad, sõbrad ja tuttavad. Lilli, õnnesoove ja kingitusi tuli seltsi esimehel vastu võtta kuhjaga.
Õnnitlema tuldi ka Uljaste külaseltsist, kellega seob alates 2005. aastast meeldiv sõprussuhe ja kellega tulevikus ehk isegi ühiseid projekte ellu viima hakatakse. Lääne-Virumaalt oli õnnesoove toomas kodukandi rakukese “Virumaa Lootus” esindaja.
Külalised said näha filmikokkuvõtet kümne aasta pikkusest tegutsemisest, seejärel tunnustas seltsi esimees tublimaid seltsi liikmeid tänukirjadega. Peomeeleolule lisas vürtsi Kamari naisansambel. Löödi valla šampusepudelid, joodi kohvi ja söödi torti. Külamaja õues tegutses vabariigis tuntuks saanud gurmaan Kalev Kurs, kes tulel siga küpsetas. Esialgne hirm, et liharooga ehk sööjate jaoks liiga palju on valmistatud, oli asjata. “Väga maitsev,” kiitis nii üks kui teine. Toidupoolist kanti ühtelugu tuppa lauale ja üsna ruttu jäid tule kohale vardasse vaid kondid.
Tantsumuusikat tegi ansambel “Teine käsi”.
iii
ÜLLE LÄTTE
