Kalurid valmistuvad tippkohtumiseks

Eilsel nõupidamisel Kasepää rahvamajas leppisid Eesti delegatsiooni liikmed kokku Peipsi kalandust käsitlevad põhimõtted, millest lähtutakse tuleval nädalal Peterburis toimuvatel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelistel kalandusläbirääkimiste järjekordses voorus.

Läbirääkimiste eelse arutelu kutsus kokku keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Keskkonnaministeeriumi kalandusnõunik Lauri Vaarja, kes juhib läbirääkimistel Eesti delegatsiooni, ütles, et kala saab püüda ikka sellistes kogustes, mida varud Peipsis lubavad.

Kala saab püüda nii palju, kui varud lubavad

“Teemakohaste probleemide otsustamisel on vajalik arvestada ka teadlaste hinnangut, kusjuures Eesti ja Venemaa kalandusteadlased on omavahel läbirääkimiste vooru eel juba kohtunud,” kinnitas Vaarja.

Kasepääl analüüsis Peipsi ja Lämmijärve kalavarude olukorda Eesti Mereinstituudi kalauurija Väino Vaino. “Üldiselt on kalavarude olukord hea,” lausus ta usutluses maakonnalehele.

Lauri Vaarja märkis, et Eesti ja Vene Föderatsiooni Peipsi kalandusküsimusi arutavate valitsuskomisjonide kohtumised on kestnud varsti kümme aastat ja 9.-12. novembrini toimub Peterburis juba läbirääkimiste 20. voor.

Eesti valitsuskomisjoni kuuluvad keskkonnaministeeriumi esindajad, kalandusalase kontrolliga tegelejad, teadlased ja kalurifirmade esindajad. Peterburi läbirääkimistele sõidavad ka Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk.

Pärast arutelu tutvustasid Eesti valitsusdelegatsiooni liikmed kohtumisest ettevalmistusest ülevaate ka kalurifirmade esindajatele

Harrastajal ja kutselisel kaluril tuleb vahet teha

Kasepääl arutati teisigi Peipsi kalandusega seotud küsimusi. “Oluline on selgelt vahet teha ettevõtluse ja tööandmisega tegelevatel kutselistel kaluritel ning harrastuskaluritel, kes püüavad kala oma toidulauale ning kalapüük on neile puhkuseks,” lausus Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Andres Varik.

Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing toonitas, et kutselised kalurid on ka arvestatavad maksumaksjad riigile ja omavalitsustele, mistõttu nende huvid vajavad kaitsmist riiklikul tasemel.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus