Arengukontseptsioon ?Kalevipoeg Jõgevamaal? sisaldab lisaks hetkeolukorra ning teemakohaste legendidega seotud looduslike paikade kirjeldamisele maakonna valdade, maavalitsuse ja turismindusasutuste esindajate mõtteid edasiseks tegevuseks. Eesmärgiks on rahvuseepose ?Kalevipoeg? ainestikku ja tegelaskujusid kasutades kujundada Jõgevamaast omanäoline turismipiirkond. Nii sise- kui välisturistide jaoks.
Maakonnale luuakse ühtne identiteet
Eeldused Kalevipoja n-ö rakendamiseks meie maakonna arenguvankri ette annavad siinsed pinnavormid ja rohked loodusobjektid, mida vanarahvajutud seostavad müütilise kangelase tegudega. Optimismi lisab ka eeposekangelase nimega seotud ürituste populaarsus, näiteks tänavu augustikuine rahvarohke Kalevipoja kala- ja veefestival Mustvees ja Kasepääl.
Turismi areng peaks tugevdama paikkonna majanduslikku olukorda. Omaette väärtus on Kalevipoja ainestiku toel kogu maakonna ühtse identiteedi kujunemine.
Kontseptsiooni kokkukirjutaja Katrin Loss Peipsi Piirkonna Arenduskojast kasutas paljudelt inimestelt saadud andmeid ja ideid. Tehnilist ülesehitust aitas seada ja nõu andis kogenud projektijuht Triin Pärsim.
?Kuigi suur hulk tööd on tehtud, seisab palju veel ees,? täpsustas Loss. Lähiajal tutvustab ta kontseptsiooni maavalitsuse töötajatele. Valmiv dokument, kuhu uusi ja huvitavaid ideid-ettepanekuid võib ka hiljem alati lisada, saab aluseks edaspidistele projektidele, mille eesmärgiks arendada turismiinfrastruktuuri ning muuta Jõgevamaa atraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskeskkonnaks. Täiendavaid ettepanekuid kõigilt huvilistelt oodatakse maavalitsuse telefonil 776 6348.
Kalevipoja temaatika propageerimisel on härjal sarvist haaratud Saare vallas, kus tegutseb sihtasutus Kalevipoja Koda, aktiviseerimiskeskuses valmistatakse väikest viisi Kalevipoja-teemalisi suveniire, Kääpa jõe silla juures võib veepõhjast näha Kalevipoja mõõka ning rajamisel on terve teemapark.
?Praegu võib tõesti kõige ligitõmbavamateks pidada Kalevipoja muuseumi Saarel ja Kalevipoja koja korraldatavaid üritusi. Samuti on väga hea turismiobjekt Kassinurme Linnamägi. Aga tuleviku turismimagnetina näen siiski tervet maakonda omalaadse Kalevipoja teemapargina, mis on sündinud avaliku, äri- ja mittetulundussektori koostöö tulemusena,? selgitas Katrin Loss.
Kalevipoja uni Kalevipoja kambris
Kavandatakse Kalevipoja legendidega seotud objektide korrastamist. Objektid valitakse välja pärast teostatavus-tasuvusanalüüsi valmimist. Neid saab kasutada ka matkaradade puhkepunktidena.
Kindlasti rikastatakse temaatiliste ürituste ja võistluste valikut, alates rammumeeste konkursist ja ujumisvõistlustest, lõpetades noortele mõeldud eeposeaineliste essee-, kõne- ja joonistamisvõistlustega. Mõistagi ei pea üritused olema otseses ranges kokkupuutes rahvuseepose ollusega, praegu veel ideetasandil on ka lihtsalt ilusad ja südamlikud kontserdid ning muud üritused.
Nii suveniiride valmistajatele kui giididele ehk teadjameestele ja -naistele nähakse ette spetsiaalne koolitus. Loodavates töötubades saaksid külastajad õppida rahvuslikke käsitöövõtteid. Eestlase olemuse ja rahvuskultuuri tundmaõppimine peaks olema ühtviisi põnev kogemus nii välismaalt tulijale kui külalisele siitsamast Maarjamaalt ? eestlaste rahvuslik enesemääratlustunne kipub tänapäeval kiiresti kahanema.
Et iga külaline tunnetaks Kalevipojamaa hõngu, tahetakse söögikohtades pakkuda näiteks Kalevipoja putru, majutusasutustes aga saaks ööbida Kalevipoja kambrites. Paljusid olme- ja tarbeasju ning tegevusi saab leidlikult siduda Kalevipojaga.
Arvestatakse ka teiste turismiobjektide lähedusega: vene vanausuliste eluala Peipsi järve ääres ja Palamuse kihelkonnamuuseum kutsuvad välisturiste kohale juba praegu.
Tähtsaks peetakse infolevi ja meediakampaaniaid. Tuleva aasta kuulutab maavanem Kalevipoja aastaks.
?Kui mitmetes teistes Eesti piirkondades ei tule teha midagi erilist selleks, et välisturistid sinna läheksid, siis Jõgevamaa peab tõsiselt pingutama, et turiste siia meelitada,? sõnas maavanem Aivar Kokk.
Rahvuseepos “Kalevipoeg” on esimene maailmakirjanduses tähelepanu äratanud eesti kirjandusteos. Esmakordselt ilmus see Tartus Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes annete kaupa aastail 1857?1861. Fr. R. Faehlmanni poolelijäänud töö eepose kirjutamisel viis lõpuni Fr. R. Kreutzwald, kelle algvariant ?Kalevipojast? valmis juba 1853. Teos on avaldanud olulist mõju eesti rahva eneseteadvuse ja rahvustunde kasvule.
ANDRES LOORAND
