Kõigi näitajate osas ei ole kalandusaastale 2008 veel joont alla tõmmatud. Aasta lõpus alustas tööd uus Põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud kalanduse infosüsteem. Kuna suurem osa aasta andmeid tuli ühest infosüsteemist teise kanda, võtab kokkuvõtete tegemine veel pisut aega.
2006. aaastal tegutses Peipsi Eesti poolel ca 530 kalurit ja 2007. aastal 490 kalurit, 2008. aastal aga umbes 300 kalurit Kalurite arvu vähenemise . põhjusi on mitmeid. Osa neist lähtuvad kalapüügikorraldusest, osa üldisest majandussituatsioonist.
Möödunud aastal sai kanda püügiloale ainult rannakaluri II kutsetunnistuse omanikke ning püügiluba ei väljastatud vähema kui 10 võrguga püügiks.
Vähenenud on kaluri elukutse populaarsus. On ju see füüsiliselt raske, riskiderohke ning paljuski ilmastikust sõltuv. Vähetähtis ei ole seegi, et sissetulekud kalapüügist on tagasihoidlikud. Statistilistes kokkuvõtetes on kalur sissetulekute poolest kas päris punane latern või viimase viie hulgas. See ei kutsu noori õppima kaluriks ja sellel alal tööle hakkama. Paljud kogemustega kalurid siirdusid tööle ehitusse, kus viimastel aastatel on hästi teenitud. Nii mõnigi jõudis ka oma püügivõimalused ära müüa ja nüüd on tagasitee raske.
Kalurite ja kalandusettevõtjate arv on vähenenud
Kui 2006. aastal tegeles Peipsil kalapüügiga 96 ettevõtjat ja 2007. aastal 94 ettevõtjat, siis möödunud aasta 31. detsembri seisuga oli neid 69. Tegevuse on lõpetanud just väheste püügivõimalustega füüsilisest isikust ettevõtjad
Et tänavuse jaanuari seisuga omab 12 kalandusettevõtjat püügivõimalusi vähem kui 10 võrguga püügiks, väheneb ettevõtjate arv lähiajal ilmselt veelgi. Rohkem on vähenenud püügiloa omanike arv Tartu ja Põlva maakonnas, stabiilsem on see olnud Jõgeva- ja Ida-Virumaal. Samas on püügivõimaluste ostuga lisandunud ka uusi ettevõtjaid. Mitmed ettevõtjad on laiendanud end püügile kõigis neljas Peipsi äärses maakonnas. Üks neist on Jõgeva maakonnas registreeritud osaühing Katroni.
Tänu erinevatele toetustele investeerivad ettevõtjad senisest enam uutesse kalapaatidesse ning kala säilitamistingimuste parandamisse.
Peipsi ääres on praegu aga vaid kaks kõigile tingimustele vastavat kalasadamat – Kallastel ja Vasknarvas. Eriti halb on lossimiskohtade olukord Jõgevamaal.
Investeeringud aitavad parandada töötingimusi ning -keskkonda. Tänapäevased tingimused muudavad kalanduse ja kaluri elukutse noortele huvipakkuvamaks. See omakorda aitab Peipsi kalanduse jätkusuutlikuks muuta.
Möödunud aasta kalasaagi väärtus väiksem kui ülemöödunud aastal
Põhjuseks on eelkõige koha püügikvoodi mittetäitmine. Ahvenapüük oli eelmisest aastast mõnevõrra suurem. Koha ja ahven moodustavad 90 protsenti kalasaagi rahalisest väärtusest. Mõningaid raskusi on Euroopa turule toodetud kalafilee realiseerimisega ning „raha seisab laos”.
Samaaegselt rõõmustab, et paljud ettevõtjad on hakanud tegelema kalasaaduste tootmisega kohalikule turule. Nii on valminud osaühingul Latikas kulinaariatsehh, mille toodangu on ostjad hästi vastu võtnud.
Hea meel on tõdeda, et maitsvad tooted valmivad latikast, millele mõnel perioodil on raske turgu leida.
Jätkuvalt on populaarsed osaühingu Peipsi Kalatööstus tooted ning toitlustuskohad. Parim reklaam ühele Peipsi äärsele toitlustuskohale on tõsiasi, et mereäärsed kalandusettevõtjad ei lahku siit Kuldkalas kohašnitslit söömata, sest nii head šnitslit mere ääres ei saa.
Jääb loota, et Euroopa Kalandusfondi rannapiirkondade säästva arengu toetused aitavad kaasa Peipsi kala kohapealsele väärindamisele. See parandab omakorda tööhõivet ja sissetulekuid.
Aasta algas kalurile ebasoodsalt
Siiani ei ole olnud võimalik võrke panna ei vette ega jää alla. Kalurid on nii-öelda sundpuhkusel, mille eest mingeid hüvitusi ette nähtud ei ole. Just jääalune võrgupüük on aga taganud kalurile talvise töö ning ka arvestatava sissetuleku. Esimese poolaasta püügirežiim on Eesti-Vene kalanduskomisjoni poolt kokku lepitud ning keskkonnaministri määrusega kinnitatud. Nii et kui ilmastik püügile ei lase, jääbki kala püüdmata ning sissetulekud saamata. Uuesti saab aktiivsemalt püügile jälle septembris.
iii
ENE ILVES
