Poola aadlisuguvõsast pärit ning elu teise poole Brasiilias ja Prantsusmaal elanud Witold Gombrowicz (1904-1969) on üks poola kirjanduse suurkujusid. Kuigi ta on kirjutanud ka neli romaani, on ta Eestis tuntud eelkõige näitekirjanikuna: kümme aastat tagasi lavastas Mati Unt Vanemuises Gombrowiczi “Iwona, Burgundia printsessi” ja neli aastat tagasi sealsamas “Laulatuse”. Mõlemad näidendid on Hendrik Lindepuu tõlgitud. Nüüd tõlkis viimane ära Gombrowizci kolmandagi näidendi, “Opereti” ning andis kõik kolm draamateost ühise kogumikuna välja. Lisaks neile on Lindepuu tõlkes eesti keeles ilmunud Gombrowiczi omapärane autobiograafiline teos “Päevaraamat” ? tõsi, oluliselt vähendatud mahus.
Gombrowiczi näidendid on parajad pähklid nii lavastajale, näitlejale kui ka vaatajale: need pole n-ö isemängivad tükid, vaid eeldavad lavastajalt omapoolset kontseptsiooni ning nutikaid ja vaimukaid lavastusideid. Undi lavastatuna on Gombrowiczi näidendid kriitikute kiidusõnu ja teatripreemiaid pälvinud. Raamatuesitlusel viibinud Vanemuise näitleja Kais Adlase sõnul “ähvardab” Unt ka “Opereti” just selles teatris lavale tuua.
Ka Pilchi ei tõlkinud Lindepuu esimest korda: kolm aastat tagasi ilmus tema tõlgituna Pilchi “Muud mõnud”. 52-aastane Pilch on pärit Poola lõunapiirilt, protestantlikust Sileesia Cieszynist (üldiselt on Poola ju teatavasti üdini katoliiklik maa). Kas vastureaktsioonist kodu tõsiluterlikkusele või millestki muust, aga Pilchist on kujunenud Poola üks humoorikamaid jutuvestjaid. Alkohol ja õrnem sugu on Pilchi loomingus ikka tähtsal kohal olnud. “Kange Ingli tiiva all” peategelaseks on alkohoolikust kirjanik, keda ei saa pidada päris autori enda alter ego‘ks, kuigi kokkupuutepunkte tal autori isikuga ilmselt on: alkoholism on teatud eluetapil probleemiks olnud tallegi. 2000. aastal valminud “Kange Ingli tiiva all” on pälvinud Poola mainekaima kirjandusauhinna Nike ning seda on müüdud Poolas üle 100 000 eksemplari.
Mõlema esitletud raamatu ilmumist toetas Poola Raamatu Instituudi tõlkeprogramm Poland, ühe ilmumist lisaks sellele ka Eesti Kultuurkapital.
Hea pakkuja
Raamatuesitluse ajaks pani Hendrik Lindepuu pastoraati välja kõik oma poola keelest tõlgitud raamatud ning üllatus ise ka, kui palju neid aastate jooksul on kogunenud. Autoritest olid ses valikus peale Pilchi ja Gombrowiczi esindatud Czeslaw Milosz, Jerzy Grotowski, Boguslaw Schaeffer, Stanislaw Ignacy Witkiewicz, Slawomir Mro?ek ja Stanislaw Lem ? kõik maailmakirjanduses või teatris vägagi tuntud nimed.
“Minu tõlgete ilmumise juures on olnud suur roll toimetajatel Anu Saluäärel, Terje Kuusikul ja Inna Lustil, kes minu kui iseõppija keele loetavamaks on silunud,” ütles Hendrik Lindepuu.
Anu Saluäär, kes koos teiste nimetatud toimetajatega Laiusel viibis, kiitis aga hoopis Hendrikut ennast.
“Tema tõlked on iga aastaga üha usaldusväärsemaks ning tekst üha ladusamaks ja kergemini loetavamaks muutunud. Näiteks täna esitletud Pilchi puhul ma ei usu, et tema tõlget üldse nii väga toimetatud oleks. Ja kuivõrd me teda oma kesise poola keele oskuse juures üldse toimetada oskamegi,” ütles Saluäär, kes on üks kahest Loomingu Raamatukogu toimetajast.
Nimetatud perioodikaväljaanne püüab Saluääre sõnul just selle poole, et eesti lugeja lauale jõuaks võimalikult paljude maade kirjandust. Teatud mõttes võib pidada seda vastuseisuks meie kultuuriruumi liigsele angloamerikaniseerumisele.
“Hendriku tegevus on väga tänuväärne, kuna poola keelest tõlkijaid on meil väga väheks jäänud. Lisaks sellele on ta väga hea pakkuja: ta on Poola kirjandusuudistega hästi kursis ning oskab tõlkimiseks kvaliteetseid ja olulisi tekste valida,” ütles Anu Saluäär.
Kuna nii eestlased kui poolakad on ajaloos korduvalt kahe suurriigi ? Saksa- ja Venemaa ? “veskikivide” vahele jäänud, leiavad eestlased Saluääre sõnul poola kirjandusest tuttavaid momente. Ka absurd, mida paljud poola kirjanikud viljelevad, läheb eesti lugejale hästi peale.
Eriline atmosfäär
Raamatuesitlust austas oma kohalolekuga ka Poola Vabariigi suursaadik Wojciech Wroblewski.
“Tõlkimine nõuab suurt töökust, aga ka tagasihoidlikkust: raamatukaanele trükitakse ju suurelt autori nimi ning väikses kirjas tiitellehele poetatud tõlkijanime ei pruugi lugeja üldse märgata. Nii saab tõlkija töö tavaliselt kasinalt tunnustatud,” ütles suursaadik. “Täna tahaksin aga peale Hendriku tunnustada ka kogu Laiuse seltskonda: te olete loonud siin sellise atmosfääri, et Hendrik on saanud kujuneda poola kirjanduse viljakaimaks tõlkijaks Eestis.”
Küsimusele, missugused on tema järgmised plaanid poola kirjanduse eestindamise vallas, ei osanud Hendrik Lindepuu midagi konkreetset vastata. Kindlasti lubas ta aga jätkata Mro?eki, Schaefferi ja Gombrowiczi näidendikogumikega alustatud draamakirjanduse sarja.
Kes Hendrik Lindepuu elust-olust Laiusel lähemalt teada tahab saada, vaadaku eeloleval pühapäeval kell 18.25 TV3 elulaadisaadet “Mandolino”.
RIINA MÄGI
