Enne kohalikke valimisi toimus väike võimuvangerdus ka Tabivere vallas. Nimelt otsustas volikogu esimees ja ühtlasi Rahvaliidu üks juhte Kajar Lember vallas ameti maha panna. Põhjuseks pole mitte poliitilised intriigid, vaid mehe enda soov. Senise koduvallaga hakkab aga Kajar Lemberit siduma Kaiaverre rajatav mängumaa Vudila.
Läks pealinnale lähemale, kus rohkem raha liigub – võivad mõned öelda, kui kuulevad Teie minekust Tabivere vallast Harjumaale.
Elukohavahetuse põhiliseks suunajaks oli tegelikult neli aastat tagasi tööle asumine rahandusministeeriumi ja kuna samal ajal sündis perre ka esimene laps, siis oli paratamatu, et kogu pere seadis end sisse pealinna kandis. Päris keset linna elamine ei ole mulle vastuvõetav, siis saigi elukohaks linnalähedane Jüri asula, mis pidevalt Tallinna ja Tartu suunal liikuvale inimesele on juba logistiliselt väga hea koht. Lisaks sellele on seal ka väga heal tasemel infrastruktuur käe-jala juures – lasteaiad, kool, ujula jne.
Mis tõi Teid elama Tabivere valda ning mida teadiste sellest paigast enne, kui siia kodu rajasite?
Sattusin Tabiverre praeguseks juba üle kümne aasta tagasi, kui koos sealtkandist pärit sõbraga sai Tabivere randa rajatud Pumbamaja pubi, kus sai suveperioodil head ja paremat osta, laenutada paate, vesijalgrattaid ning mängida piljardit. Selle ettevõtmise kaudu avastasin enda jaoks maalilise Saadjärve kaldal asuva asula nimega Tabivere ja Vooremaa tervikuna.
Peaaegu kohe pärast Tabiverre tulekut algas ka tee kohalikku poliitikasse. Millega õnnestus Tabivere rahva usaldus võita, kas pingutasite selleks ka ise või sujus kõik justkui iseenesest?
Kui olin seal juba pea kolm aastat elanud ja juba ka teistes ettevõtmistes kaasa löönud, kutsus toonane volikogu esimees Kalev Raudsepp mind osalema kohalikus poliitikas ning siis saigi koos kohalike rahvaliitlastega tulemuslikult kandideeritud ja nii ta läks. Selge see, et alguses oli kerge võõristus, kuid mind võeti vähemalt minu enda arvates väga kiiresti omaks.
Mida kõige rohkem kartsite ja mille üle kõige rohkem rõõmustasite, kui Teid valiti esimest korda Tabivere vallavolikogu esimeheks?
Eks see oli veidi harjumatu olukord, kuna mul puudus varasemast volikogu liikme kogemus ja olin tollal alles 25-aastane, kui see valimiskarusell pihta hakkas. Üldiselt ei ole ma elus kunagi kartnud väljakutseid ning ei peljanud ka seda tööd. Meeskonnana käivitus meie töö väga kiiresti. Selge see, et kandideerides sai endale juba eelnevalt selgeks tehtud Tabivere suuremad probleemid ning tegevuskava oli juba enne olemas ja valituks osutudes sai n-ö. kohe härjal sarvist haarata.
Iga volikogu esimees teeb oma tööd erinevalt. Milline on kajarlemberlik volikogu juhtimise stiil?
Ma olen kindlasti meeskonnainimene ja mulle meeldib, kui asjadest räägitakse. Olgu probleemid kuitahes teravad, on alati hea need üksteisele otsa vaadates lahti rääkida. Suhtlemine on oluline ja samas on volikogu esimehe roll minu meelest olla see vedur, kes peab suutma volikogu meeskonnana eesmärkide täitmiseks tööle panema. Kindlasti tuleb olla järjekindel, sest mitmete probleemide lahendamine võib võtta aastaid ning käia n-ö. volikogust volikogusse, kuid need asjad tulebki visalt lõpuni viia ning ma arvan, et see võib-olla ongi veidi minu stiil, et alustatud asjad tuleb teha lõpuni.
Kui üle Eesti on tegelikult sarnaste erakondade nagu Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatide liikmed olnud vähemalt siiani vastaspoolel, siis Tabivere vallas kuuluvad nad juba aastaid “ühte paati“?
Eks kohalikul tasandil on asi ikka inimestes, mitte parteipiletis. Kohaliku elu edendamiseks on vaja inimestel omavahel kokku leppida, mida ja kuidas tehakse, ning siis tehaksegi. See, et vahepeal riigis mõned parteid omavahel tülitsevad, ei tohi kohalikku elu segada. Loomulikult olen oma erkonnavaliku teinud selle järgi, mida üks erakond riigi poliitikas on korda saatnud ja sooviks korda saata, kuid see ei saa määrata kohalikku koostööpartnerit.
Kas on olnud vallavolikogu istungeid, mille eel pole Te saanud magada või mille järel pole tulnud und?
Üldiselt olen väga hea unega ja kui on ikka uneaeg, siis ma magan. See, et üks magamata ja närviline volikogu esimees probleeme lahendab, ei tee kellelegi head.
Kui palju oli Teil põhjust Tabivere probleemidega tegeleda siis, kui töötasite rahandusminister Aivar Sõerdi nõunikuna?
Kindlasti ei ole rahandusministeerium see koht, kus sa n-ö. oma asja ajad. Samas õnnestus valitsusel nendel aastatel teha omavalitsuste probleemide lahendamiseks päris palju ja ilma rahandusministeeriumi mõistva suhtumiseta olnuks see palju keerulisem. Olgu teemaks siis üldine tulubaasi oluline tõstmine või igivanade nn soojalaenude probleemi lahendamine mitmes omavalitsuses ning eks nende kohaliku tasandi jooksvate probleemidega sai seal iga päev tegeletud.
Kas Tabivere ja Maarja piirkond moodustavad Teie hinnangul ühe terviku või on need sootuks erinevad piirkonnad, mis vajavad ka erinevaid arenguid?
Risti üle Vooremaa on ühte tervikut päris keeruline moodustada ning kuigi ühe valla sees, on ajalugu ning kogukondlik kujunemine nendes kahes piirkonnas väga erinevad. Mõlema piirkonna arenguga on vaja eraldi tegeleda.
Missuguse kogemuse või positiivse emotsiooni võtate Tabivere vallast kaasa oma uude tegutsemispiirkonda? Ehk tegite ka mõne vea, mida nüüd enam korrata ei taha?
Usun, et seitse aastat on andnud päris hea kogemuse avaliku sektori meeskonna juhtimise osas ning samuti olen läbi erinevate omavalitsuste katuseorganisatsioonidesse kuulumise saanud väga hea suhetevõrgustiku Eesti omavalitsustegelaste seas.
Tabiverega minu side kindlasti ei katke. Minu jaoks olid need aastad väga positiivsed ja hea meel on selle üle, et päris palju suuri investeeringuid valmis ning tagasi vaadates ei ole vaja piinlikkust küll tunda.
Jõgevamaa ja eriti Tabivere vald on väga tihedasti seotud Kalevipoja legendidega. Kas Kalevipoja teemalises näidendis eelistaksite Kalevipoja või Siili osa?
Lihtne, aga tegelikult päris keeruline küsimus. Arvan, et kümme aastat tagasi oleksin kindlasti vastanud, et Kalevipoeg, kuid täna kipub vastus vist järjest enam Siili poole. Ehk parem koguks meeskonna kalevipoegasid ja siis üritaks nad targalt tegudele suunata…
Tabiveres tegutsebki väga aktiivselt harrastusteater. Kas Tõnis Lepp või Tiina Tegelmann pole Teid veel näitemängu kutsunud?
Kolm-neli aastat tagasi tegin minu mäletamist mööda kaasa Tõnu Oja eestveetud näitemängus “Hargla lood“, kus igas vallas paluti vallajuhil etenduses oma osa kaasa teha ning seal sai kaht tegelast mängitud.
Kuuldavasti on Elistvere loomapargis mitmedki loomad saanud nime tuntud inimeste järgi. Missugune loom võiks kanda nime Kajar?
Eks selle peavad loomapargi inimesed ära tundma, kellele ristiisa staatust pakutakse. Kindlasti peaks see loom selline suuremat sorti ja heatahtliku loomuga olema.
Kuidas tulevase harjumaalasena kommenteeriksite ütlust “Harju keskmine“?
Iseenesest on selline mõnus rahvalik väljend selle kohta, kui ei suuda öelda ei head ega halba.
Statistiliselt kindlasti keeruline mõõta, kuid sellegipoolest kõlab ju päris hästi.
Saaremaa ja Laimjala, Viljandimaa ja Vana –Võidu, Jõgevamaa ja Tabivere. Kui erinev või ühesugune on üldse Eestimaa ?
Olen selles mõttes õnnelik inimene, et olen saanud elus valdavalt valida endale sellise töö või tegemise, mis mulle meeldib ning ei ole pidanud midagi tegema vastu tahtmist. Nendest valikutest tingituna on õnnestunud Eestimaad tundma õppida tõesti päris mitmel pool ja päris põhjalikult. Eestimaa on oma väiksusest hoolimata väga erinev ning mingil juhul ei saa seda Toompealt vaadates ühe mütsiga lüüa. See teadmine ja seotus mitme paigaga on andnud ka kogemuse, mis mind täna ikka tihti aitab erinevates vaidlustes ja aruteludes, kui näiteks keegi tahab jälle hirmsasti territoriaalsel põhimõttel Eestimaad muutma hakata.
Missugune on olnud Teie roll firmas Emajõe Veevärk ja kuidas on selle firma tegevus mõjutanud meie keskkonnaseisundit ja infrastruktuuri?
AS Emajõe Veevärk on 22 Tartu- ja Jõgevamaa omavalitsuse moodustatud ettevõte, kelle eesmärgiks on korda teha 46 asula vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Olen olnud selle ettevõtte nõukogu juht alates 2004. aastast ning tänaseks oleme jõudnud sinnamaale, et töö käib igal pool ja mõnedes valdades on juba valmiski saanud. Kokku investeeritakse elukeskkonna parandamisse üle poole miljardi krooni ning see on tänaseni suurim eurorahade kasutamise tervikprojekt maapiirkonnas, mis on hea näide riigis aetud regionaalpoliitikast aastatel 2003-2007.
Millised seosed jäävad Teil Tabivere vallaga tulevikus?
Eks mind kutsuvad siia valdavalt tagasi ikka inimesed, kellega on viimastel aastatel mitu puuda soola koos ära söödud. Samas olen tõepoolest kaasatud meeskonda, kes juba üle nelja aasta tagasi alustas ideede väljapakkumist, kuidas saaks vana Kaiavere vutifarmi territooriumi korda ning piirkonna hüvanguks ära kasutada.
Tänaseks on selge, et sinna tuleb kogupere mängumaa Vudila, mis siis kujutab endast keskust, kuhu on võimalik alates järgmise aasta juuni algusest terve perega tulla meeldivalt aega veetma ja tegevust peaks jätkuma kõigile. Lõuna-Eestis selline koht praegu puudub ja siitkandist näiteks Tembu-Vembumaale sõit on ikka rahakotile paras põnts. Samas loodame teha head koostööd läheduses asuva Elistvere loomapargiga ning usun, et üheskoos suurendame veel oluliselt turistide voogu Jõgevamaale ning kogu Lõuna-Eestisse.
JAAN LUKAS
