Ülemöödunud pühapäeval Soomes Tampere Ratina staadionil peetud Soome-Eesti tantsupeo kordaminekusse andis oma panuse ka üheksa Jõgevamaa tantsurühma. Ehkki peo ajal sadas vihma ja publikut oli napilt, saadi kahe vennasrahva ühispeolt tore kogemus.
Tantsupeol, mis kandis nime “Vennassümfoonia”, tegid Jõgevamaalt kaasa folklooriseltsi Jõgevahe Pere kaks naisrühma (juhendaja Airi Rütter), Palamuse naisrühm Sirtsuline (Sirje Kiis), Voore naisrühm Linely (Ly Ant), Lustivere segarühm Lustilised ja Pajusi segarühm Kaljaan (Ülar Martjan), Palamuse gümnaasiumi segarühm Segased (Sirje Kiis) ning Lustivere Põhikooli ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 3.-4. klassi segarühm (Karin Uusküla ja Sirje Suvi).
Tallinna sõitis meie tantsurahvas juba 13. juuni hommikul. Selle päeva õhtupoolik ja järgmise päeva hommik veedeti Tallinna väljakutel proove tehes, 14. juuni pärastlõunal sõideti üle lahe ja jõuti õhtuks Tamperesse. Kui kaks proovipäeva Tampere staadionil olid üsna palavad ja päikeselised, nii et tantsijatel nahk kõrbema kippus, siis pühapäevase peo ajaks vallandus päris tugev vihm, mis enne õhtut ei lõppenudki.
Vihm polnud kindlasti ainus, mille tõttu publikult peokontserdile ainult peatribüüni jagu kogunes. Peamine põhjus oli ilmselt siiski see, et soomlastel pole meiega sarnast tantsupidude pidamise traditsiooni, mistõttu neil puudub ka sellise peo vaatamise kogemus.
“
Ka folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütter tunnistas, et ehkki “Vennassümfoonia” lavastuses oli väga kauneid hetki, on meie kodused suurpeod siiski ilusamad. Ka tantsude ja rahvarõivaste võrdluses kipuvad põhjanaabrid tema sõnul meile alla jääma.
“Ma olen muuseumis näinud mitut saalitäit kauneid ja säravaid soome rahvarõivaid, aga ma ei tea, miks tantsurühmad endale kandmiseks suhteliselt kahvatud variandid on valinud,” ütles Airi Rütter.
Lõime massiga
Suurpidude traditsiooni puudumise tõttu puudub soome tantsujuhtidel ka nn väljakupõhise mõtlemise kogemus. Nii tantsisidki soome rühmad oma tantse enamasti igaüks isekeskis, meie rühmad aga spetsiaalses väljakuseades. Nii kippusid suuremad aplausid saatma ikka eestlaste etteasteid. Meie tantsurahvas lõi ka n-ö massiga. Eriti tasakaalust väljas oli tantsuplats siis, kui kahe maa naisrühmad koos tantsisid: soomlaste üheksa rühma vastu oli meil välja panna 65.
“Naisrühmade tantsudest oli minu meelest kõige ilusam „Üits paigake”. Perfektselt tuli välja ka vöökirja motiiv “Vigala reilendri” lõpus,“ ütles Airi Rütter. “Segarühmade tantsudest läks publikule kõige paremini peale “Torupillilugu”. Hästi võeti vastu ka poiste ja meeste tantsitud “Kandali pulgatants”. Noorte segarühmade noormeeste esitatud “Käivad Virus vihtlemas” ajas aga tribüünil olnud lausa pöördesse.”
Soomlaste etteastetest oli üks meeldejäävamaid tango: soomlased on ju teada-tuntud tangosõbrad. Tantsule lisas värvi asjaolu, et tangopaaride naised saabusid staadionile stiilsetes uunikautodes.
“Mulle väga meeldis peo aluseks olnud lugu sellest, kuidas kahe rahva kanged mehed — Kalev ja Kalevi — koos saunas käivad, tangot tantsivad ja muid asju teevad,” ütles Sirje Kiis. “Kahe rahva kultuuritraditsioonide vahel paralleelide tõmbamine oli vahva ja kokku tuli sellest tõeline vennassümfoonia, mis tipnes presidentide, kogu tantsurahva ning Kalevite sooja käepigistusega. Isegi vihm ei suutnud seda ülevat hetke rikkuda.”
Jõgevamaa tantsijad olid majutatud Tampere kesklinnast umbes kümne kilomeetri kaugusel asuvasse koolimajja. Kui mõnel rühmal õnnestus saada enda käsutusse eraldi klassiruum, siis osa rühmi paigutati võimlasse, kuhu ühtekokku pidi ära mahtuma 80-90 inimest. Sirtsulise ja Jõgevahe Pere naistele oli see esialgu väike šokk, ent tasapisi õpiti seda, et madratsite vahel liikumiseks varbaga ruumi tuleb teha, huumoriga võtma.
Rikastab repertuaari
Nii mõnedki meie tantsijad ja tantsujuhid leidsid Tamperes olles aega minna ka sealsesse Tampere Areena nimelisse spordi- ja kontserdihalli, kus andsid õhtuti kontserte tipptasemel Soome tantsuansamblid ning külalisrühmad Eestist, Venemaalt, Tšehhist, Poolast, Indiast, Makedooniast ja mujalt: Tamperes käis paralleelselt Soome-Eesti tantsupeoga ju rahvusvaheline folkloorifestival.
“Mina sain kahel õhtul Tampere Areenal viibides päris hea ülevaate soome rahvatantsust ja põhjanaabrite paremate tantsukollektiivide tasemest,” ütles Airi Rütter. “See oli väga hariv.”
“Kui tantsupeo põhjal tundus, et soome rahvatantsud on üsna rahulikud ja igavapoolsed, siis Tampere Areenal võis näha soome tantsijate suisa vapustavaid etteasteid,” lisas Sirje Kiis.
Tema juhendatav naisrühm Sirtsuline on välja kasvanud line-tantsurühmast ning Soome-Eesti tantsupidu oli neile mulluse Jõgeval peetud Eesti Naiste Tantsupeo järel alles teine suurem rahvatantsuüritus.
“
Lustivere Lustiliste ja Pajusi Kaljaani juhendaja Ülar Martjan tõdes, et Soomes käik oli tore tantsuteemaline puhkusereis: et kodutöö oli korralikult tehtud, polnud proovid ega pidu ise väsitavad.
“Iga suurem pidu rikastab rühma repertuaari,” ütles Ülar Martjan. “Mõned Tampere peo tantsud kasutasime ära juba jaanipidude kavas, mõned sobivad Pajusi mõisapäeva programmi.”
Soome-Eesti tantsupeol osalemine oli päris kulukas ettevõtmine: registreerimistasu oli 10 ja osalustasu 100 eurot tantsija pealt. Sellele lisandus veel transpordikulu. Õnneks ei tulnud meie rühmadel kõiki kulusid ise kanda, vaid enamik sai toetust kas kultuurkapitali kohalikult ekspertgrupilt, Leader-meetmest või kohalikult omavalitsuselt. Mõnel rühmal oli võtta ka omateenitud raha.
Tamperes peetud pidu oli kahe rahva tantsijate kolmas ühispidu. Järgmise toimumisaega ei tea veel keegi, ent korraldusjärg on nüüd eestlaste käes.
i
RIINA MÄGI
