Osaühingu Põltsamaa Graniit juhataja Endel Pajumägi märkis, et Rõstla karjääris valmistakse 13 erinevat fraktsiooni killustikku, millest nõutavaim on betoonitöödeks ja asfaltbetooni tegemiseks kasutatav peeneteraline killustik. Teedeehitusel varutakse üldjuhul jämedamat killustikku.
“Rõstla karjääris töötab neli purustusagregaati ja pesusõlm, mis võib pesta kuni 100 tonni killustikku tunnis. Pesta on vaja asfaltbetooni tootmisel kasutatavat killustikku. Kivim, mida töötleme, on erineva värvusega ? kohati valge, kohati roosa. Väga võimsat pesusõlme võib julgesti meie tootmise üheks tugevamaks küljeks pidada. Viimastel aastatel oleme tunduvalt kaasajastanud masinaparki ning ostnud tehnika viimase sõna järgi tehtud ekskavaatoreid, laadureid ja kallureid. Uued masinad on tolmu- ja mürakindlad ja nendes on soodsad tingimused töötamiseks erinevate ilmadega,” rääkis ettevõtja Pajumägi, kes firmajuhina pidevalt töötajate tervisele mõtleb. Tema eestvedamisel ehitati kunagisse varjendisse puhkeruumid.
Töömehele 20 000 krooni kuus
Endel Pajumägi meenutas Rõstla karjääri kasutusele võtmise lugu. “1986. aastal tellis mõned aastad tagasi moodustatud Põltsamaa piirkonna majanditevaheline tootmisjaoskond, mille juhatajana töötasin, geoloogilised uuringud. Need tõestasid, et Rõstlas on sobilik materjal killustikku tootmiseks. Algul töötlesime paekivi Sulustveres. Pärast elektriliinide ehitamist ja esimeste purustusagregaatide kasutusele võtmist hakati aga killustikku kohapeal tootma. Rõstla karjääris esimesena tööd alustanud Edgar Oja on osaühingus tänaseni ametis. Praegu töötab karjääris 15 inimest ühes vahetuses ja kokku on ettevõttes ligi 40 töötajat. Meie töötajaskond on väga püsiv, mis on tingitud ka korralikust töötasust. Masinameestele maksame brutopalgaks keskmiselt 20 000 krooni kuus. Meil tulevad paljud toime mitmesuguste töödega. Näiteks ametilt keevitaja Kalvi Nool saab hakkama erinevate ülesannetega ja oskab vajaduse korral koordineerida kogu tööprotsessi Rõstla karjääris.”
Kolleegid, mitte konkurendid
Rõstla kogemuse eeskujul hakati majandijuhi Peeter Meriläineni algatusel 1988. aastal killustikku tootma ka Pajusi kolhoosis Kalanas. Tootmise juht Eri Lass, kes praegu on Kalanas asuva Jõgevamaa teise killustikufirma Kaltsiit juhataja, arvas: “Ettevõtted Kaltsiit ja Põltsamaa Graniit on omavahel asjalikult läbi saanud ja vajaduse korral ka teineteist abistanud. Põltsamaa Graniidi pidev edu näitab, et Rõstla karjääri osatakse korralikult ja hästi majandada.” Endel Pajumägi lisas:” Kuigi konkurents tervendab majanduselu, ei nimetaks ma meie firmasid mitte konkurentideks, vaid kolleegideks. Nii ostsime hiljuti Kaltsiidilt soodsalt agregaadi, millega hakkame teede ehituse aluseks jämedamat killustikku valmistama.”
Jõgevamaa ettevõtetest on üks suuremaid killustikuostjaid Vooremaa Teed. Põltsamaa Graniit on aga killustikuga varustanud ka mitmeid omavalitsusi. Möödunud reedel käisid karjääris Võhma linnapea Avo Põder ja linnavolikogu esimees Leida Kuld. “Me tulime Endel Pajumäge tänama selle eest, et kevadel, kui remontisime kruusateid, toetas OÜ Põltsamaa Graniit meid 100 tonni purustatud killustikuga”.
Mõeldakse keskkonnale
“Siit väljapumbatav vesi suundub Navesti jõkke, mistõttu Navesti jõgi ei tohiks põuaga kuivaks jääda. Karjääri oleme kasvama pannud pähklipuud ja männid, kusjuures nendes töödes on abiks olnud Põltsamaa kooliõpilased, keda premeerisime ekskursiooniga,” rääkis Pajumägi karjääri mõjust looduskeskkonnale.
Firmajuht usub, et Rõstlas võiks killustikku toota aastakümneid. “Osaühingu käes on Rõstlas 48 hektarit pinda ja sellest üle 20 hektari kaevandatavat maad. Praeguse tootmistaseme juures jätkuks seal killustiku paarikümneks aastaks. Tervikuna peaks aga Rõstlas paekivi töötlemine jätkuma 70?80 aastat,” arvas ta.
Osaühing Põltsamaa Graniit tähistab Rõstla karjääri 20. aastapäeva laupäeval toimuvatel suvepäevadel Kõo vallas Venevere puhkebaasis.
JAAN LUKAS
