Palamuse vallavolikogu möödunud neljapäevasel istungil võeti vastu otsus anda Kaarepere Põhikooli kinnistu rendile MTÜle Iseseisev Elu. Rendileping on ette valmistatud, ainult poolte allkirjad on selle alt veel puudu.

Vallavolikogu esimehe Toomas Tuula sõnul oli kõnealune MTÜ kevadisel rendikonkursil ainus tõsiseltvõetav pakkuja.

“Huvitundjaid oli veel, aga mõni neist polnud seda tehes veel mõelnudki, mida hoonega peale hakata,” ütles Toomas Tuula. “MTÜ Iseseisev Elu tausta uurides leidsime aga, et tegemist on tegusa ja usaldusväärse organisatsiooniga. Mõistagi oleks olnud kõige kenam, kui selles hoones kool edasi oleks tegutsenud, aga kui see laste vähesuse tõttu nii või naa kinni tuli panna, siis on hooldusasutusena kasutusele võtmine vanale koolimajale minu meelest päris hea saatus. Loodetavasti võimaldab see ka meie valla eakad kodulähedasse hooldusasutusse paigutada.”

1997. aastal nelja vaimse tervise teenuse spetsialisti poolt loodud MTÜ Iseseisev Elu on senini pakkunud igapäevaelu toetamise, toetatud elamise ja toetatud töötamise teenust. Tartus ja Tartumaal on nad käivitanud näiteks mitu päevakeskust. Plaan ampluaad laiendada oli ühingul juba varem, nüüd leiti selleks ka sobivad ruumid.

“Palamuse vallavalitsuse kodulehel olevale infole Kaarepere koolimaja rendile andmise kohta juhtis meie tähelepanu Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dotsent Jüri Kõre, kes on ise kunagi Kaarepere koolis õppinud ning kes selle vana ja väärika hoone tuleviku pärast muret tundis,” ütles MTÜ Iseseisev Elu juhatuse esinaine Maire Koppel.

Ring määratlemata

Tema sõnul kavatseb MTÜ rajada Kaarepere koolimajja pansionaadi, kus hakatakse pakkuma ka toetatud elamise teenust. Koolimaja esimesele korrusele on plaanis välja ehitada toad eakatele või tööealistele, kes iseseisvalt elamisega päris hästi toime ei tule, st kellel raskusi näiteks eneseteenindamise, rahaliste kulutuste planeerimise või muu seesugusega. Toetatud elamise võimalust võib vajada ka vanur, kes end maakodus üksikuna tunneb ja kellel pood kättesaamatusse kaugusse jääb. Üks kolmekohaline tuba tahetakse sisustada voodihaigete tarvis. Seal kavatsetakse hakata pakkuma intervallteenust, st võimalust voodihaige pereliige mõneks ajaks hooldusasutusse paigutada, et omaksed tema hooldamisest puhkust saaksid.

Koolimaja teisele korrusele tuleb eluase erivajadusega inimestele, kel pole oma eluruumi või kes ei suuda seal iseseisvalt toimetada, küll aga saavad oma eluga hakkama juhendaja toel.

“Tõtt-öelda pole me praegu veel seda ringi, kellele teenust osutama hakkame, väga täpselt määratlenud, sest asutuse avamise ajaks võib elu juba meie plaanidesse korrektiive teinud olla,” ütles Maire Koppel.

Enne, kui koolimajas hooldusasutuse avada saab, tuleb suhteliselt suured klassiruumid ühe- ja kahekohalisteks elutubadeks ümber ehitada. Rajada tuleb ka tualett- ja duširuume. Kooli saal jääb aga puhke- ja ürituste korraldamise ruumiks.

“Püüame ülemöödunud sajandi lõpus ehitatud hoone omanäolist atmosfääri võimalikult palju säilitada,” ütles Maire Koppel.

Ehitustööd lähevad eelduste kohaselt maksma 1,5-1,9 miljonit krooni ja lisaks pangalaenule loodetakse saada toetust Eesti-Hollandi Heategevusfondist ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Töötajate palkamisel eelistatakse Koppeli sõnul kohalikke. Neid, kellel vastav haridus ja oskused puuduvad, ent kes ise töökohast pansionaadis väga huvitatud, kavatseb MTÜ kursustele suunata. Küsimusele, kes hakkab maksma hooldusteenuse eest, vastas Maire Koppel, et üksnes kliendi enda pensionist 7500-10 000 kroonise kohamaksu tasumiseks mõistagi ei piisa. Seepärast loodetakse, et appi tulevad omavalitsused ja klientide omaksed.

Vaidlusalused punktid

Volikogu istung, millel Kaarepere koolimaja rendile andmist arutati, ei möödunud siiski vaidlusteta. Rendile andmise kui niisugusega olid kõik üldjoontes nõus, küll aga tekitasid vastuväiteid mõned rendilepingu punktid. Volikogu liige, valla spordielu üks eestvedajaid Raimond Poll avaldas nimelt arvamust, et rendile antava kinnistu piiridest peaksid välja jääma koolimaja juures asuv saun ning asfalteeritud koolihoov koos sinna rajatud lipuväljakuga, mida Palamuse spordiklubi vajab kui olulisi lisandeid kaks aastat tagasi riikliku arengukava külade taastamise ja arendamise meetmest saadud raha eest koolimaja vahetusse lähedusse rajatud spordiväljakule.

“See, et Palamuse spordiklubi saab sauna enda käsutusse, et see korda teha ning seal spordiharrastajatele ja külarahvale pesemisvõimalust pakkuda, on fikseeritud isegi valla arengukavas, aga rendileping nullib selle punkti ära,” ütles Raimond Poll. “Algul taheti rendilepinguga käest ära anda isegi sissesõidutee, mida mööda spordiväljakule ligi pääseb. Pärast meiepoolset protesti jäeti tee küll vallale, aga kui hoov aiaga piiratakse, siis ei saa selle teejupi peal isegi autot ringi pöörata, autode parkimisest rääkimata. Ka võistluste avamisel lippu heisata ja võistlusi jälgida pole sel juhul kusagil. Samuti kaob ära võimalus rajada spordiväljaku juurest alla pargiossa talvel suusarajad.”

Lisaks sellele süüdistas Raimond Poll vallajuhte rahvale valetamises: kui kooli sulgemise otsus vastu võeti, siis räägiti tema sõnul ainult sellest, et tühjaks jääv hoone kavatsetakse tulevikus välja rentida, selle müümise võimalusest ei olnud üldse juttu. Nüüd aga seisab lepingus punkt, et MTÜl Iseseisev Elu säilib kuni 2010. aasta 1. maini koolihoone ostueesõigus. Iseasi, kas ühing seda kasutab või mitte.

 “Kui hoone müügist ka alguses tõesti juttu polnud, siis oleks praegu siiski rumal müümata jätta, kui soodsat hinda pakutakse. Mida me ise selle majaga ikka peale hakkaksime?” kommenteeris Palamuse vallavanem Urmas Astel. Volikogu esimees Toomas Tuula lisas, et kui rentnik teeb hoonesse investeeringuid, siis on ta loomulikult huvitatud, et ta hoonest ka rendilepingu lõppedes ilma ei jääks. Ilma maja juurde kuuluva õueta ei saaks aga hooldekodu kuidagi arendada. Mis aga kooli juures asuvasse sauna puutub, siis see on Tuula arvates sportlastele ja külarahvale pesemisvõimaluse pakkumiseks liiga väike ja amortiseerunud: selle asemele tuleks niikuinii uus ehitada. Seepärast oleks tema meelest mõistlikum pesemisvõimalus tekitada hoopis läheduses tühjalt seisvasse vanasse vallamajja, kus elekter, aga osaliselt ka vesi ja kanalisatsioon juba olemas.

 “Koolimaja juures asuvat sauna pole minu meelest juba viimased kolmkümmend aastat kellelegi vaja läinud, kuidas see siis nüüd äkki nii hinda läks,” märkis vallavanem.

RIINA MÄGI