Läbi ajaloo on paljud hooned pärast ümberehitamist uue kasutamiseesmärgi saanud. 1936. aasta lõpul kohaliku tuletõrje seltsi eestvedamisel avatud Kaarepere rahvamaja valmis kunagise magasiaida avaramaks ja moodsamaks ehitamise tulemusena.
1799. aastal andis Vene riik Balti Kubermangudes välja ukaasi, mille alusel ehitati igasse valda magasiait. See oli valla kogukonna ühisait, kus säilitati magasivilja – tagavaravilja. Siit said talupojad seemnevilja laenata.
Kaareperes valmis selline hoone 1896. Põhjusel, et kogunenud vilja müüma hakati, vähenes selle laenamine. Nii kaotasid magasiaidad 20. sajandi esimesel kümnendil oma tähtsuse. Algul tühjaks jäänud Aruküla Kaarepere magasiaida vastu hakkas huvi tundma 1895 loodud tuletõrjeselts, kes tegevuseks ruume vajas.
Esimene projekt magasiaida ümberehitamiseks oli venekeelne ja koostati 1910. aastal Riias. Kavandati senise vilja hoiuruumi kohandamine kokkusaamise paigaks 215 tuletõrjesalga liikmele, kahe ahju, akende ja põranda ehitamist. Järgmise projekti tegi insener Jaan Jürgenson, kes pärines Patjala külast Alt-Majori talust, kaheksalapselisest perest, lõpetas Kaarepere ministeeriumikooli ning Peterburi elektrotehnika instituudi. Omaaegne magasiait kavandati kohandada ühekordseks 40 meetri pikkuseks ja 13 meetrit laiaks sindlikatusega maakivist hooneks.
Vald tuli appi ja andis ehitusmaterjali
Asi ei edenenud aga nii kiiresti kui kavandati. Kolmekümnendate aastate alguse Postimehest on lugeda artikkel “Kaarepere rahvamaja ehitamine seismas”, milles kirjutatud, et Kaareperes võttis rahvamaja ehitamise enda peale tuletõrje ühing, keda teised organisatsioonid solidaarselt toetada lubasid. Ehitus läheb aga maksma kolm miljonit senti. Seltsil endal on aga 500 krooni. Nii seisab rahvamaja ehitus praegu surnud punktis.
Varsti aga olukord muutus. “Kaareperes alustatakse ligemal ajal rahvamaja ümberehitustega. Peale küsimuse mitmekülgset arutamist otsustas vallavolikogu Kaarepere rahvamaja ümberehitamiseks tarvismineva materjali veoks külavanemate kaudu teha maapidajatele ettepaneku, tasuta vedada igalt 50 puhtakasurubla või selle osalt vähemalt üks koorem ehitusmaterjali. Omalt poolt otsustas vallavolikogu Kaarepere Vabatahtlikule Tuletõrje Ühingule, kes on rahvamaja ülevalpidaja, kinkida 5500 läinud aasta remontidest ülejäänud kuusesindlit,” kirjutakse toonases 1936. aasta 27. aprilli Postimehes.
Juba 1936. aasta 31. mail sai teoks Kaarepere rahvamaja juurdeehituse nurgakivi pidulik õnnistamine. Avasõna lausus Kaarepere kooliõpetaja Maria Ehrenbusch. Vaimuliku tseremoonia viisid läbi Palamuse kirikuõpetaja Arnold Kerem ning Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria koguduse hooldusõpetaja ülempreester Konstantin Kokla.
Sündmusel mängiti J. Metua neljavaatuselist näidendit “Ohvitseri tütar”, kus peaosalist Teesit mängis paikkonna kultuurielu eestvedaja ja hilisem Kaarepere raamatukoguhoidja Linda Toru. Näitejuhiks oli kooliõpetaja Osvald Kivilo, kes oli ka tuletõrjeseltsi üks eestvedajaid.
Enne avamist tuli ehitis üle vaadata. Taas ajaloohõngulist Postimeest sirvides loeme, et neljapäeval 3. detsembril käis Tartu maavalitsuse esimees Otto Pärlin koos maa-arhitekt Puuraidi ja revident Treialiga üle vaatamas vastvalminud Kaarepere rahvamaja. Veel loeme, et Kaarepere vallavalitsus on senise magasiaida kohalikule tuletõrjeühingule pärisomanduseks andnud.
Otto Pärlin pidas aktusekõne ka 6. detsembril toimunud Kaarepere rahvamaja pidulikul avamisel. 1927 aastal Tartu maavalitsust juhtima asunud Pärlin pärines Torma vallast, oli õppinud sealses kihelkonnakoolis, põllumajandusteadmised omandanud Soomes. Vabadussõja ajal võitles ta Julius Kuperjanovi partisanide ridades ja tegeles sõjaperioodil ka varustusküsimustega. Ta oli edukaks talupidajaks Tartumaal Sootaga vallas ja kuulus Eesti esimese iseseisvusperioodi algul ka riigikogusse.
Ka 1939 tehti haldusreform, Kaarepere vald likvideeriti
Rahvamajaks ehitatud magasiait oli saanud tiivad ‒ külgruumid. Vasakul pool asus korter ning paremal toad isetegevuslastele. Nii omandaski hoone tänase väljanägemise. Peatselt hakati aga mõtlema sellele, kuidas hoonele veelgi nägusamat väljanägemist anda. Postimees märkis, et 1937 aastal korraldas Kaarepere valla kodukaunistamise komitee värvimiskursused, mille käigus viidi läbi sisevärvimine Kaarepere rahvamajas.
Mõistagi tähistati rahvamajas ka riiklike tähtpäevi. 1939. aasta 24. veebruar sai siin teoks Eesti Vabariigi 21 aastapäevale pühendatud aktus, kus kõne pidas kohaliku Kaitseliidu propagandapealik Osvald Kivilo, kes rääkis ühenduse tegevusest kahekümne aasta vältel. Peol esines kohalik segakoor E. Laidla juhtimisel, näitering mängis Mihkel Aitsami draamat “Salmisto”, mis jutustab vabadusvõitlusest 1905 ja 1919 aastal.
JAAN LUKAS
