 |
Reedel peeti Kaarepere Põhikoolis viimane kooliaasta lõpuaktus. Koolimajja on juunis asja veel kuuel 9. klassi lõpetajal, nende lõpuaktus tuleb 19. juunil ning augusti lõpus paneb vana maakivist koolimaja oma uksed kinni. |
Tänavu sügisel pole Kaarepere kandi lastel oma vanasse 111 aastat töötanud koolimajja enam asja. Enamik 38 kooli jäänud lapsest hakkab edaspidi käima nelja kilomeetri kaugusel Palamuse gümnaasiumis, kuid on ka mujale minejaid. 19 Kaarepere kandi last leidis juba enne kohaliku kooli sulgemisotsust endale uue kooli.
Kaarepere Põhikooli direktor Jaan Pedaste ütles, et töötuks ei jää ükski Kaarepere õpetaja. “Kohalikke õpetajaid oli meie koolis ainult viis, neist kaks pensioniealist. Ülejäänud õpetajad käisid Tartust või Jõgevalt. Õpetajatel on töökohad olemas, mõned juba töötavad paralleelselt ka teistes koolides,” lisas Pedaste.
Koolijuht ise jätkab Tartus teadustööd, mida ta on teinud juba 25 aastat.
Liiga väikesed liitklassid
Kaarepere koolipere võttis sulgemisotsuse vastu valuliselt. “Ühtpidi oli sulgemine paratamatus, sest meile lapsi lihtsalt ei jätkunud. Kui neli-viis aastat järjest tuleb esimesse klassi üks-kaks last, siis seda on väga vähe. Lapsed vajavad kollektiivi ja tahavad kuhugi kuuluda. Üks-kaks last klassis ei pruugi ka omavahel sobida, samuti ei saa õpetajad teha klassis rühmatööd,” lausus direktor.
Tema sõnul arutasid nad õpetajatega liitklassides õpetamist mitu korda ja leidsid, et võimalikke plusse on kordades vähem kui võimalikke ohtusid. Kui õpetajal on ikka kolm teemat ette valmistada, siis paljudel juhtudel pole neid võimalik ühitada.
Direktori hinnangul olid kooli sulgemise põhjused objektiivsed. “Ma ei taha kedagi süüdistada. Jah, Eestimaal on koole, kus õpib ka neli või kuus last, sel juhul on teine kool väga kaugel. Olukorrad on erinevad. Meie oleme siin Kaareperes Tartu-Jõgeva tee ääres, inimesed liiguvad palju. Osa lapsevanemaid käib Tartus, osa Jõgeval tööl ja lapsed võetakse kaasa,” rääkis Pedaste.
Koolimaja heas korras
38 aastat koolis töötanud õppealajuhataja Laine Pärn ütles, et temagi ei mõelnud pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist Kaareperre suunatuna siia jääda. “Mõtlesin, et kohustuslikud kolm aastat olen ära ja siis lähen kusagile mujale. Kolmest sai neli, viis, kümme ja lõpuks kolmkümmend kaheksa aastat. Jäin siia sellepärast, et hakkasin seda kohta armastama — nagu ka oma tööd ja õpilasi,” rääkis ta.
Mis saab koolimajast, pole veel teada. Ühe ideena on vallajuhid välja pakkunud hoolekandeasutust. Koolimajale uue funktsiooni leidmine ei käi nii kiiresti. “Vaatajaid-uudistajaid on meie juures käinud palju,” tunnistas koolijuht Jaan Pedaste.
Tema sõnul on koolimaja heas korras: uus keskküttesüsteem, aknad vahetatud, pea kõikides klassides uus mööbel, uued õppevahendid. „Paljud linnakoolid kadestaksid meie tehnilisi võimalusi,” lisas ta.
Palamuse vallavolikogu võttis vastu otsuse Kaarepere Põhikool sulgeda 21. veebruaril. Kooli sulgemise poolt hääletas kümme ja vastu kaks volikogu liiget, üks rahvaesindaja jäi erapooletuks.
“Paraku ei saa me nii väikese arvu õpilaste peale nii palju raha kulutada, kui Kaarepere kooli ülalpidamiseks kulub,” ütles vallavanem Urmas Astel.
Kas Kaarepere koolimajas saab kunagi vajadusel veel kooli avada, ei osanud praegune koolijuht öelda. “See sõltub hoonele leitavast funktsioonist. Kaarepere koolimaja on teatavasti muinsuskaitse all, nii et ümber ehitada siin suurt ei saa. Sellepärast on ka problemaatiline majale uue funktsiooni leidmine,” tõdes ta.
Viimasel aktusel ei olnud Kaarepere Põhikoolis ühtegi valla esindajat, kuigi koolipere neid väga ootas.
HELVE LAASIK
