Tabivere valla lõunaserval asuvas Juula külas sai aasta eest valmis külaseltsi oma maja ehk külakoda. Sestsaadik on teemapäevad, kuhu nii oma küla kui kaugem rahvas oodatud, seal üsna sagedaseks saanud.
Jõuluootusaeg juhatati läinud laupäeval sisse Maarja Küla, seal elavaid vaimupuudega noori ja nende käsitööd tutvustades.
“Täna räägime neist inimestest, kes ei ole edukad selle sõna tavatähenduses, vaid selles mõttes, et saavad oma eluga lähedaste inimeste toel hakkama vaatamata sellele, et on sündinud erilistena, ” ütles sissejuhatuseks külavanem Eneli Kaasik.
Pärast Maarja-Magdaleena segakoori südamlikku kontserti sai sõna SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim, kes rääkis lühidalt, mida endast kujutab see ligi kümne aasta eest loodud sihtasutus ning millega tegeldakse Põlvamaal Kiidjärvel alates 2003. aasta sügisest, kui küla kaks esimest elanikku vastu võttis.
Praeguseks on lapsevanemate, Tartu Maarja Kooli pedagoogide, Tartu Toome Rotary Klubi ja ka asjast huvitatud eraisikute eestvõttel loodud küla koduks 32 vaimupuudega noorele.
“Maarja Külas elatakse pidevalt õppides,” kirjeldas Ly Mikheim. “Meil arendatakse elanike oskusi elus iseseisvalt toime tulla, oma olemuselt on küla pigem kogukond kui sotsiaalhoolekande institutsioon. Siinse kogukonna kõigil liikmetel on vastavalt oma võimetele võrdsed õigused ja kohustused.”
Kompensatsiooniks elu- ja töölust
Käsitööde müügilaua juures tõdesid ostjad-uudistajad, et nii lihtsamate meenete kui asjalike tarbeesemete juures aimus tegijate fantaasiavabadust, töörõõmu ja lusti. Näiteks oli kilekotiribadest kootud värvirõõmsa vannitoavaiba narmastesse „sokutatud“ pisike plastpall, mis sinna takjariidetükikeste abil leidlikult kinnitatud oli.
“Meie inimesed ongi elurõõmsad, neile on antud oskus elada üks päev korraga. Nemad ei valuta pead eile juhtunu pärast ega muretse, mis saab homme. Nemad elavadki hetkes, mis just käes,” kinnitas küla juhataja.
Küllap kompenseerib loodus sel viisil puudujäägid, mis n-ö tavakodanikuna toimesaamist pärsivad. Samuti on neile erilistele inimestele antud uskumatult osavad käed ja head silmad loovaks tööks.
Maarja Külas ongi võimalik tegelda puutöö, kangakudumise, savitöö ja punumisega. Aga ilmselt ei tea meist paljud, et sealsetes töötubades valminud esemeid saab pidevalt osta Tartu Lõunakeskuse II korrusel asuvast kauplusest.
Juula külaselts on igatahes Maarja Küla kauni käsitöö enda jaoks juba mõni aeg tagasi avastanud: kohvilaud kaetakse siin imemaitsekate kruuside-vaagnatega, millel kiri “Tehtud Maarja Külas”. Ka oma esindus- ja tänukingid, milleks savinõud ja tikitud linikud, tellib külaselts just sealt.
Külamajja tulnud lapsed said laupäevalgi pisut meisterdada: Helgi Kaevali näpunäidete järgi valmisid jõulukaardid — ehk selle aasta esimesed.
Põgenemine edukate maailmast
Oma loo jutustas kokkutulnuile Juula küla elanik Katrin Alekand, kes on suureks kasvatanud kaks vaimupuudega tütart.
Erivajadustega lapse vanema rasket teed alustas ta Tallinnas ja tunnistas nüüd, et kuigi pealinnas võib leida nii kirjade järgi sobiva lasteaia kui kooli, ei pruugi need asutused murelastele alati meeldida — kui miski vastu hakkab, on väga raske last kodunt sinna saata.
Elu läks helgemaks, kui jõuti Tartusse Maarja Kooli ja hiljem ühiste jõupingutustega loodud Maarja Külla.
Võtmeisikuks sai tema pere edasises saatuses Jaan Kallas, kes oli küla rajamise mõtte üks algatajaid.
Nüüd on Katrini vanem tütar Kiidjärvel nii harjunud, et seda oma koduks nimetab, ema ja õe juures käib ta vaid aeg-ajalt külas.
Katrin tunnistas, et see oli tema jaoks suur vedamine, et ta pealinnast ära kolida taipas, Juula külas ja Tartus häid sõpru leidis.
“Tallinnas elab hästi vaid inimene, kes on jõukas ja edukas ja kellel on palju kasulikke tutvusi,” tõdes ta.
