Väike traktor teeb päris kurja häält, kui Juula külamaja juures lund õgima hakkab, sülitades seda justkui sobimatut ollust kauges kaares eemale. Tulemuseks on aga puhas tee ja ei mingeid kõrgeid lumevalle, mis hiljem sulaga küll kõrgust kaotaksid, kuid külmaga nii tugevaks muutuksid, et väikese masina hammas enam peale ei hakka.
Kalvo Kaasik liigub masinaga rahulikult edasi. Töö saab tehtud kiiresti ja korrektselt ning peagi pääseme kenasti külamajja sisse.
MTÜ Juula Küla Heaks ostis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) abiga raideri koos mitmesuguste haakeriistadega. Nüüd suudetakse pakkuda kogukonnale ülivajalikke teenuseid kõigil neljal aastaajal. Juula külavanem Eneli Kaasik pole peljanud keerulist projektikirjutamist ja aruandlust.
Lahendab küla probleeme
MTÜ Juula Küla Heaks tegeleb sotsiaalse ettevõtlusega. “Sellest on viimase viie aasta jooksul alles rääkima hakatud. Kui ettevõtluse eesmärgiks on kasumi teenimine, siis sotsiaalne ettevõtlus lahendab sotsiaalseid probleeme,” rääkis ta.
Sisuliselt osutab MTÜ Juula Küla Heaks kogukonnale teenuseid. Eneli Kaasik teab, et taolisi teenuseid osutab veel üks külaselts Läänemaal, kus kohalikud inimesed hooldavad oma kalmistut. Põhiliselt tegeldakse siiski külamajade rentimisega ürituste jaoks.
Kaasiku sõnul tekkis kogukonnas vajadus taolise teenuse järele. “Elame küll niisuguses kohas, kus on väga ilus loodus, kuid talvel suure lumega ei pääse me õigel ajal tööle, lapsed lasteaeda ega kooli. Lund lükatakse meil alles 36 tundi pärast lumesaju lõppu ja kui suured teed ongi puhtad, siis kodudest välja ikka ei pääse,” rääkis ta.
Eneli sõnul annab ta endale küll aru, et naabrite lumest välja kaevamine või autode väljasikutamine küll liidab külaelanikke, aga lõpmatuseni pole niiviisi võimalik hakkama saada. See tingiski vajaduse ise külas lumelükkamisteenust osutama hakata.
Praegu on selts paari lumise nädalaga saanud kuus klienti, eeldatavasti tuleb tellijaid veel juurde.
Kindlasti saaks külaselts oma tehnikaga hoida korras ka ümberkaudsete kalmistute radasid, vastavad läbirääkimised on praegu käimas.
Sotsiaalse ettevõtlusega on aga nii, et just iga hetk, kui keegi soovib, pole võimalik kohale tulla, vaid seda tehakse vastavalt kokkuleppele. “Abiks on see inimestele kindlasti ning samas saame ka külale väikese sissetuleku,” tõdes külavanem.
Traktor töötab aasta ringi
Juula külaseltsi liikmed hoiavad ise korras ka oma külaplatsi ning bussipeatust ja niidavad vahel teeääri. See tingis murutraktori soetamise vajaduse. Et traktor pool aastat lihtsalt niisama kusagil kuurinurgas ei seisaks, muretsetigi mitmed lisaseadmed. Nüüd saadakse oma traktorit aastaringselt kasutada.
Juurde telliti lumefrees, vasarniiduk, millega kõrget heina niita, ning puhur koos koguriga. Sügisel saab paari korraga platsi lehtedest puhtaks ning ühtlasi ka materjali korralikuks kompostiks. “Tahtsime n-ö mitu kärbest korraga tabada, loodetavasti see õnnestus,” märkis Juula külavanem.
Nüüd on aastane projekt teostatud ja esimesed sellesisulised üritusedki korraldatud või ukse ees.
Äriplaani koostamise seminar tõi Juula külla Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse töötajad, kes tegid külaseltsi rahvale selgeks, kuidas oma projekt jätkusuutlikuks muuta. Külaselts koostas hinnakirja, kus on fikseeritud, millise hinna eest pakutakse teenust oma seltsi liikmetele ja kui palju tuleb maksta võõrastel. “Teenus peab olema niisuguse hinnaga, mida inimesed ka maksta jõuavad,” tõdes külavanem.
Jaanuari alguses valmiski koolitustel saadud info toel 20-leheküljeline äriplaan. Sellest juhindudes püüab selts töötada nii, et osutataks sotsiaalset teenust, kuid oleks ka võimalik kaheksa aasta pärast uus masin soetada.
Kolmel pühapäeval osales koolitusel 12 inimest, enamasti MTÜ Juula Küla Heaks juhatuse liikmed.
Koolitused külaseltsi liikmetele
Järgmine koolitus viiakse läbi juba pühapäeval, 5. veebruaril, kui külamajja oodatakse haljastuse teabepäevale kõiki rohenäppe. Kohale on lubanud tulla Jõgeva Sordiaretuse Instituudi töötajad, kes kokkutulnutele muru hooldusest, uutest köögiviljasortidest ning uutest haljastuses ja aiakujunduses kasutatavatest taimedest räägivad.
Kevadel on Juula külaseltsi liikmetel plaanis minna tutvuma teiste seltsidega, kus samuti kogukonnale teenuseid pakutakse, et teiste kogemustest õppida. Marsruut pole veel täpselt kindlaks määratud, kuid tahetakse jõuda Kuhjaverre, Karksi taaskasutuskeskusse, Luke mõisa kärnerimajja ja Uhti Avatud Ateljeesse.
Nii talvised kui ka suvised ja sügisesed kliendid saavad kindlasti täita ka küsimustikke, kust selguks, kuidas teenustega rahul ollakse ja mida paremini korraldada tuleks.
Tagavaravariandina on Kaasikutel oma majapidamises lumefrees, See on küll tunduvalt väiksema võimsusega, kuid kui seltsile soetatud masinaga midagi juhtuma peaks, siis on ka varuvariant olemas.
Taolist teenust, nagu Juulal äsja pakkuma hakati, saab tellida vaid pealinna ümbruse uutes asulates, mujal Eestis seni veel mitte.
Eneli Kaasik märkis, et KÜSK ei mõtle ainult hädavajalikele asjadele, vaid näeb ka teisi võimalusi.
“Näiteks on organisatsiooni arendamiseks mõeldud kulud nende jaoks samuti aktsepteeritavad. Meie ostsime selle raha eest grafoprojektori. Varem, kui seminare korraldasime, pidime selliseid asju laenama ja see oli üsna tüütu,” tunnistas ta.
MTÜ Juula Küla Heaks tehnika
*Husqvarna raider PR17 AWD 4×4
*Lumepuhur
*Vasarniiduk
*Puhur
*Kogur
*KÜSK toetas seltsi tegemisi 14 763 euroga
*Projekti kogumaksumuseks kujunes 16 509 eurot
*Kümneprotsendilisest omafinantseeringust oli pool võimalik teha mitterahalise sissemaksena
*Selts kasutas seda võimalust täies ulatuses
*Viis protsenti omaosalusest maksis Tabivere vald
Allikas: MTÜ Juula Küla Heaks
Kogukond lahendas oma probleemi ise
Sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits peab Juula küla projekti heaks näiteks sellest, et kui kogukond tahab oma elu paremaks muuta ja probleemidele lahendusi leida, siis on see võimalik – olgu ainult julgust, pealehakkamist ja koostööd. “Juula küla projekt on seni esimene kogukonnateenuste arendamise projekt Jõgevamaal, mis on saanud KÜSKist rahastuse ja loodame, et see ei jää viimaseks. Hea näide peaks julgustama ka teisi seltse ise oma kodukoha probleemidele lahendusi leidma. Toetusvõimalusi on lisaks KÜSKile teisigi – kogukonnateenuste osutamist toetavad ka kohaliku omaalgatuse ja LEADER programm.”
i
HELVE LAASIK
