“Tahame, et meie külas kasvanud lastele jääks lapsepõlvest palju ilusaid mälestusi,” ütleb Juula noor külavanem, Tartus ja Jõgeval arstina töötav kolme lapse ema Eneli Kaasik. Eelkõige sellepärast tehakse külas kõike koos lastega, alates pidudest ja väljasõitudest ning lõpetades talgutega. Vabariigi aastapäeva eel said aga kõik pered oma küla tähisega kutse külavanem Eneli Kaasiku ja tema abikaasa Kalvo pidulikule vastuvõtule Tabivere Vabaajakeskuse uues ja uhkes saalis. Oli kõike, mis pidulikkudele vastuvõttudele kohane ja enamgi veel, sest Juula küla aastapäevapeol viibisid, nagu ikka, ka oma küla lapsed, kes said mängida, lustida, karaoket laulda ja viktoriinis osaleda. Enesestmõistetavalt kuulusid piduliku päeva juurde kätlemine, sõnavõtud, etteasted, suupistelauad jms. Anti üle tänukirjad küla tugisammastele Madli Kaasikule, Evi Nahale ning Jaana ja Jakob Lõhmusele.
Külaplats, viidad, bussiootepaviljon…
Kolmes erinevas suunas tähistavad Juula külla sissesõitu omapäraselt kujundatud suunaviidad, suvel on nende juures ka lilleamplid. Külas sees hakkab silma külaplatsile juhatav viit rahvarõivais piiga kujuga, kellel laterngi kätte pandud. Praegu on piigal üll aastaajale kohaselt talverõivad, suveks vahetatakse need teiste vastu välja. Piiga saamisloo kohta räägib Madli Kaasik: “Eneli tellis algul maaema kuju, sellise paksu. Kui kätte saime, oli peenike, niimoodi saimegi piiga.”
Hoopis omaette vaatamisväärsus on keset küla asuv bussiootepaviljon: omapärase kujuga, akende ees pitskardinad, sees laual valge linik ja vaas lilledega. Paviljoni ümber istutatud roosidel on praegu külmakatteks kuuseoksad peale pandud. Kõneldakse, et vahel pidavat seal isegi armunud kohtamas käima. Pole ka ime ? majake mõjub igatahes väga romantiliselt. Nii, nagu kunagise kruusakarjääri ja hilisema prügimäe asemele rajatud külaplats, on ka bussiootepaviljon küla täiskasvanute ja laste ühine töö. “Meie oma küla koolilapsed ootasid seal bussi, oli vaja tuulevarju. Kavandid tegime ise, tahtsime teha mitte nagu teistel, vaid ikka omamoodi. Oma küla mehed ehitasid. Kui värvimiseks läks, värvisid täiskasvanud ülevalt ja lapsed altpoolt. 2006. aasta 1. septembril tegime piduliku avamise, kinkisime osavõtjatele küla logoga helkurid ja kruusid,” räägib Eneli Kaasik.
Enelil on suur “süü” ka selles, et küla läbivad teed on tänaseks suhteliselt heasse korda saanud. “On saanud jah, omaalgatust kõvasti üles näidata, küll oleme maanteeametiga, siis jälle Vooremaa Teedega ühendust pidanud ja kirju vahetanud,” tunnistab Eneli.
MTÜ Juula Küla Heaks
Kui külaliikumist loetakse Juula külas praeguseks viie aasta pikkuseks, siis viimasel ajal tegutsetakse MTÜ Juula Küla Heaks nime all. Tänu sellele on olnud võimalik projektidega küla ühisettevõtmisteks raha taotleda. Taotlusi on esitatud KOPile, Hollandi Päikeselille fondile, Balti-Ameerika Partnerlusprogrammile jt. Paar-kolm projekti on ikka igal aastal õnnestunud ellu viia.
“Vaat juba nende projektide kirjutamise pärast peabki noor inimene eesotsas olema, ehkki vanematel inimestel on jälle rohkem aega,” ütleb Aru talu vanaperenaine Madli Kaasik oma miniat Enelit silmas pidades. Eneli omakorda leiab, et just Juula küla pensionärid kujutavad endast tõelist maa soola. Nende energia ja tegutsemistahe olevat lausa kadestamist väärt. Olgu siis mistahes ühisettevõtmised, nemad on alati hingega asja juures. Küla auliikmel, 84-aastasel Kangro talu perenaisel Salme Tallmeistril on näiteks üks ümbruskonna kaunemaid koduaedu, koos Järveääre talu pensionärist perenaise Evi Nahaga on nad valla heakorrakonkursilt mitmeid auhindu ära toonud. Eakam rahvas peab koos ka üksteise sünnipäevi, juba aastaid käiakse niiviisi sünnipäevaringis külakorda. Pensionärist kooliõpetaja Madli Kaasik peab küla kroonikat. Ta on hoolitsenud ka selle eest, et küla talude ja elanike lood saaksid jäädvustatud järgnevate põlvede tarvis ning pole selle heaks paljuks pidanud ka arhiivides käimist.
Rohkesti ühisettevõtmisi
Ühiselt on kogu külarahvas käinud ka teatris, ekskursioonidel ja teistel väljasõitudel, tähistatakse kõikvõimalikke tähtpäevi. “Me oleme isegi kevadet koos vastu võtnud,” ütleb Madli. Ent mistahes valla spordivõistlustelt on samuti diplomeid korjatud ning oma võistkonnad paneb väike Juula küla teiste suuremate kõrval alati välja.
Oma külaplatsil, kuhu nüüd ka mõnus varjualune ehitatud, peetakse suvel mõnusaid pidusid. Lapsed astuvad siis harilikult ka tantsunumbritega üles. “Suuremad lapsed, kes paremini tantsida oskavad, paneme esimesse ritta ja tantsurühm missugune, kõik tantsivad,” ütleb Eneli. Tantsuks mängivad rahvale oma küla pillimehed. Ära on peetud ka kodukandipäev, kui kodukülla kutsuti ka endised Juula küla inimesed. Eeloleval suvel plaanitakse pidada külaplatsil muinasjutupäeva lastele ja vanavanematele.
Kõigepealt seisavad aga ees igakevadised traditsioonilised küla koristamise talgud, muidugi jälle koos lastega, kes hakkavad teeäärtest prahti korjama. Koristuseks läheb arvatavasti juba õige varsti, kui lumi täielikult läinud.
Aru 1, 2 ja 2a
Viis aastat tagasi kolisid Eneli ja Kalvo Kaasik Tartu korterist maale elama. Endisest majapidamise abihoonest asuti oma kodu ehitama. Siin sündisid ka nende lapsed Karmeli, Klaudia ja Artur. “Lastel peab olema oma kodu ja oma õu, kus kasvõi puu otsa ronida,” ütleb Eneli. Abihoonest on tänaseks kujundatud kaunis ja omapärane elumaja, ülakorrusel on valmimas lastetoad, arvuti- ja raamatukoguruum jne. Ideede autor olevat peamiselt Eneli, täideviija Kalvo. Huvitav, omapärane ja pilkupüüdev koduaed, mis samuti valla heakorrakonkursi auhindu saanud, on peamiselt noore perenaise mõtetest ja kätest sündinud. Näiteks tehti õue peale vana settekaevu kohale mägi, alla aga lastele koobas. Eneli sõnul annab praktiliselt ära kasutada mõndagi tarbetut ja puudusi voorusteks muuta. Aru talu sissekäiku tähistab aga suvel kaunilt kujundatud vanker. “Meil on külas kõikidel taludel oma sildid,” ütleb Eneli. Külas on ka lausa erinimelised teed nagu Järva tee, Külaplatsi tee, Silmailu tee.
Aru talu noorema pererahva elamist nimetatakse omakeskis naljatamisi Aru 1, vanemate oma Aru 2. Aru 2a aga pidavat kuuluma pere koerale ja seegi on omaette vaatamisväärsus. “Ämmaga koos elada on täiesti võimalik,” naerab Madli minia Eneli ning kinnitab: “Ei kibele me siit maalt kuhugi, siingi ju hea.”
VAIKE KÄOSAAR
