Hiiliv hinnatõus on jõudnud ka rongipiletiteni. Järgmisel kolmapäeval tõstab Edelaraudtee piletihindu kõikidel liinidel ning vähenevad soodustused pensionäridele. Juba varem vähendati õpilastele ja üliõpilastele mõeldud soodustusi.
Samas on rongiliiklus teinud viimastel aegadel jõudsaid edusamme. Rongid on mugavamad ja kiiremad ning reisijate hulk kasvab. Näiteks Tallinn-Tartu kiirreisidel on reisijate hulk tänavu kasvanud umbes 50 protsenti, mis oleks ükskõik millises majandusharus märkimisväärselt kõva näitaja. Ja kust need reisijad tulid – eks ikka kolisid bussist rongi üle.
Ometi hinnad tõusevad. Mitte küll hüppeliselt, kui võrrelda näiteks viimase poolaasta bensiinihinna tõusuga. Paljude rongiga töölkäijate õnneks ei puuduta praegune hinnatõus küll väiksemaid vahemaid, eelkõige kallinevad pikemad otsad ja kiiremad reisid.
Edelaraudtee toob hinnatõusu üheks põhjuseks selle, et riik vähendas dotatsiooni 8 miljoni krooni võrra. Aga reisijate hulga kasv peaks raudtee miinuseid siiski ju mõnevõrra vähendama, kui majandusloogikast lähtuda. Pole ju ükskõik, kas vagunis on 100, 50 või 10 inimest. Kütust kulub ikka pea samapalju. Tänapäeval ei tohiks ju kehtida vana veneaegne ütlus, et seal kus lõpeb mõistus, algab raudtee.
Taolised raudteenaljad siiski ei aita. Jõgevale on raudtee läbi aegade olnud elulise tähtsusega, rongiliikluse vähenemist siin rohkem lubada ei saa. Teame, kui rängalt on see mõjunud mitmetele väiksematele kohtadele või kuidas kasvõi Haapsalu liinil ronge taga igatsetakse.
Kõige selle taustal ei saa unustada, et rongide kasutamine sõltub väga oluliselt ka pileti hinnast. Rongipileti hind peab olema jõukohane, see on tavareisijale esmane tingimus. Tulevikule mõeldes teame sedagi, et rong on autotranspordist tunduvalt keskkonnasõbralikum ja turvalisem.
Nõnda peaks kiire ja mõistliku hinnaga rööbasbussi liinile toomine Jõgeva ja Tartu vahel olema üks asju, millele kõik kohalikud poliitilised jõud ja ettevõtjad ühiselt õla alla panevad. Meie kõigi huvides. Tuletagem sedagi valimiseelses melus meelde.
