Maasikakasvatajad on hädas saagist lahtisaamisega, sest seni suurim kokkuostja Soome firma Saarioinen enam Jõgevamaalt marju ei varu, kokkuostjad aga pakuvad üsna madalat hinda.
Aga pealinna kauplustest ja turgudelt näiteks annab kodumaiseid maasikaid tikutulega taga otsida neid on üsna vähe müügil. Valitseb enamasti Poola kaup, mis pole kahjuks enam kuigi värske.
Ongi nokk kinni-saba lahti olukord. Ühelt poolt nagu oleks ostjaid, teisalt aga pole kaupagi. Tänavu on eriti raske, sest varased ja hilised maasikasordid valmivad kõik samal ajal.
Kõik, kes omakasvatatud kallist kraami kodust võileivahinna eest vahendajatele anda ei raatsi, peavad kas turule minema või hoopis muid imetrikke välja mõtlema, et maasikatest lahti saada.
Maasikakasvatajatel oleks aeg ühineda, et kauplustele ning teistele ostjatele suuremaid koguseid pakkuda. Samuti oleks aeg mõelda oma külmhoone peale, kus saaks külmutatud marju säilitada.
Nii saaks üheskoos vastu ka vahendajate diktaadile, kes vähemalt 10 krooni kilogrammi pealt endale taskusse tahaksid panna. Sest alla selle n-ö ugrimugri kasumi pole mõtet ju lillegi liigutada.
Tänavu on suhkur kallis ja inimesed ei tee enam moose ja kompottegi. Jõgeva turuplatsil maasikaid müünud inimesed kostsid, et eelmisel aastal oli maasikate läbimüük palju suurem. Siis ostsid paljud ikka viis kuni kümme kilo korraga sissetegemiseks ja sügavkülma panekuks. Kuid nüüd ostetakse marju oluliselt vähem, enamasti kilo või pool, et suvemarjadest maitse suhu saada.
Nii ongi paljudel Jõgevamaa maasikakasvatajatel plaan kasvupinda vähendada või see töö hoopis lõpetada. Ühinedes ja suuremaid koguseid pakkudes aga õnnestuks ehk oma toodangu eest ka õiget hinda saada.
