Vastus on lihtne: Jõgeva linna. Kas linn peaks üksi korda ajama kõik selle muuseumiga seonduva? Küllap mitte. Linn vajaks abilisi ka mujalt. Piinlik on, et praegust linnavolikogu koosseisu ei huvita üldse, kas Betti Alveri majamuuseum luuletaja sajandaks sünniaastapäevaks ehk 2006. aasta 23. novembriks ka valmis saab või ei saa.
Põhjus, miks Betti Alveri juubeliga seonduv praegustele volinikele korda ei lähe, on lihtne ? Jõgeval tegutseb 2006. aastal juba uus, 2005. aastal valitud linnavolikogu. Kindlasti on siis ka uus linnavalitsus.
Betti Alveri Fondi juhatuse esinaine Maimu Valdmann näeks Alveri muuseumi linnavalitsuse hallatava asutusena. Linnavalitsus arutas seda küsimust mullu 15. detsembril. Arutelu tulemusena anti välja korraldus, millega moodustati komisjon, kes pidi tänavu 2. veebruariks esitama Jõgeva linnavalitsusele oma seisukoha. Komisjon tuli aga esimest korda kokku 15. märtsil.
Betti Alveri Fondi eesmärgiks on jäädvustada luuletaja mälestus. Fond ise töötab ühiskondlikel alustel ja toimib survegrupina.
Juba neli aastat ehitatava maja valmis saamiseks oleks järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks linnapea Viktor Svjatõ?evi andmetel kokku vaja veel üle miljoni krooni, lisaks 800 000 krooni inventari soetamiseks. Muuseumi ülalpidamine läheks esialgsetel hinnangutel maksma aastas üle 100 000 krooni. Kust võtta raha, kes kirjutaks projekte?
Oma võimalikust abist ei keeldunud märtsi algul Jõgevat väisanud kultuuriminister Urmas Paet. Ministri sõnum oli lihtne ja selge ? kui maakond otsustab, et Betti Alveri muuseum on kultuuriobjektide rahastamise nimekirjas eesotsas, siis nii ka on. Eelistused aga määrab kindlaks maakond ise.
Kui tähtis on siis Betti Alver Jõgevamaale? On selge, et Jõgeva linnal üksi muuseumi kordategemiseks ja ekspositsiooni välja panekuks raha ei jätku.
