Nii kaua, kui raudtee on poolitanud Jõgeva linna, on linlastele ja linna külalistele olnud valusaks probleemiks üle raudtee saamine. Harvad pole juhused, kus inimesed reisirongist lihtsalt maha jäävad, sest kaubarong on blokeerinud ülekäigu. Viimasel ajal jäävad kaubarongid mõnikord ka ülekäigu juurde seisma ning vahetult enne reisirongi saabumist hakkavad liikuma. See aga on pigem erand kui reegel. Veel on võimalik ka rongi eest või tagant ringi minna, kuid see vajab juba täiendavalt lisaaega. Hea on parastada, et viimasel minutil pole vajagi rongi peale tõtata.
Lisaks igapäevastele liikumismuredele on Jõgeval rongi alla jäänud mitukümmend inimest, viimane surmaga lõppenud õnnetus juhtus tänavu kevadel.
Jõgeva on Eesti Raudteelt saanud tehnilised tingimused kahetasandilise raudteeületuskoha projekteerimiseks, linn tahaks 2005. aastal tellida ning saada kätte projekti ja selle 2006. aastal ka valmis ehitada. Jõgeva linn üksi seda teha ei suuda. Vajalik on koostöö nii raudteefirma kui ka riigiga. Siit algavad “agad”.
Eesti Raudtee pressiesindaja sõnul taotles firma toetust Euroopa Liidu regionaalarengu struktuurifondist (ERDF), esitades majandusministeeriumile õigeks ajaks oma ettepanekud. Kuid valitsuse tänavu 12. juulil kinnitatud transpordi-infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud toetuse kasutamise kavas aastateks 2004-2006 Eesti Raudtee esitatud projekte ei ole.
Et Eesti Raudtee aktsiatest kuulub 66 protsenti erafirmale ja 34 protsenti riigile, siis Euroopa Liidust raha saamiseks võiks kõne alla tulla vaid riigile kuuluva 34- protsendilise osaluse 75-protsendiline rahastamine. Euroopa regionaalarengufondi toetuse määrad fikseeriti Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri tänavuse 14. juuni määrusega, mille järgi oma- ja kaasrahastamise määr Eesti Raudtee puhul ületab 80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Sellist raha raudteefirma mängu ei pane.
Eesti Raudtee on eraettevõte ning firmal saab olla vaid üks eesmärk – kasumi taotlemine. Väga küüniliselt öeldes huvitab raudteefirmat, et tsisternid liiguksid. See, et keegi kusagil tahab üle raudtee pääseda ja mingid reisirongid ka veel?
Valitsuse ja Eesti Raudtee vahelt on must kass ammu läbi jooksnud, nüüd on rahandusminister lubanud alustada firmas erikontrolli investeeringukohustuste täitmise kohta. Eesti Raudtee omakorda on torpedeerinud kõiki riigi pakutud võimalused raudteele investeerida. “Vorst vorsti vastu” poliitika ei too kellelegi kasu. Paraku käib mäng kõrgelt üle meie peade ja see, et Eestis on väga paljudes kohtades jube raske ohutult raudteed ületada, pole kaklejatele pähegi tulnud.
Ja veel. Olukord Eestis ei sobi kuidagi kokku Euroopa Liidu eelistustega. Euroopa Liidu eelistus on raudteetransport – suurem osa Euroopa Liidu raudteepoliitikat puudutavaid pakette ja direktiive keskendub raudteevedude konkurentsivõimelisemaks muutmisele, sest raudtee on efektiivsem ja keskkonnasõbralikum veoliik.
