Küsides infoletist ankeedi, saab lapsevanem selle ära täita, märkides olulisi andmeid lapse kohta. Nii saab jõuluvana last vastu võtta kui vana tuttavat. Rütteri sõnul peaks jõuluvana jõudma tunnis vastu võtta kaks peret. Musikaalne jõulutaat on valmis lapse laulmist ka ise mõnel pillil saatma.
Jõuluvanal on kaks raamatut
Vitsakimpe jõuluvanal varuks ei ole. ?Meie püüame tulla algse jõuluvanakuju juurde tagasi. Ta on taat, kes on kõikide vastu hea. Ta soovib kõigile head põhimõttel, et kõik inimesed on algselt head. Ja kui keegi ongi teinud vanal aastal halba, saab ta selle uuel aastal heastada,? selgitas kultuurikeskuse perenaine.
Kirju on jõuluvana Rütteri sõnul saanud juba kõikjalt üle Eesti. ?Jõuluvanal on kaks suurt raamatut. Ühte paneb ta kirja lapse kingisoovi, teist aga peavad päkapikud, kes teevad märkmeid laste käitumise kohta. Enne, kui jõuluvana hakkab kingitusi pakkima, vaatab ta läbi mõlemad raamatud,? teab kultuurikeskuse juhataja.
Kultuurikeskuses aastaringselt kostüümimeistri ametit pidav ja ühtlasi Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures Rahvarõivaste Koolis õppiv Janne Vaabla on nüüd ka jõuluvana isiklik rätsep.
Olles ära käinud Rovaniemis ja näinud sealset põhjamaist-lapilikku jõuluvana, soovis Vaabla kavandada eesti jõuluvanale eestipärased rõivad.
Tubane riietus Tõstamaa ainetel
?Õpin rahvarõivaste valmistamist ja seetõttu tekkiski mul mõte riietada meie Jõgeva jõuluvana eesti rahvuslikus vaimus. Saan nii oma uusi teadmisi rakendada ja samal ajal ka eestlasi harida,? rääkis Vaabla.
Jõuluvana tubane riietus, millega ta hakkab kiiktoolis istudes lapsi vastu võtma, on tehtud Tõstamaa rahvariiete ainetel. Pikk-kuub on Kihnust ja nn. härjasüdame-müts, mis õmmeldud kuuest tükist, on pärit saarte poolt. Värvitoone on muidugi muudetud, sest jõuluvanale sobib ikka tumepunane. Nii on näiteks Kihnu valge mantel jõuluvana seljas hoopis punane ja võhikud peavad seda mulgi kuueks.
?Huvitav, et inimestel on niisugune ettekujutus, nagu oleksid ainult mulgid kuube kandnud. Talvel kuulus ikka kõikide rahvarõivaste juurde pikk-kuub, seda nii meestel kui naistel,? selgitas jõuluvana rätsep. Ka jõulumehe kindad pole tavalised käpikud, vaid rahvusliku mustriga kirikindad.
Külmalinn väärtustab puud kui soojaallikat
Jõuluvana ennast ei õnnestunud Vooremaal kultuurikeskusest leida. Ta olevat läinud seniks, kuni abilised tema toa valmis saavad, ringkäigule mööda Eestit.
?Me saame selle toa lõplikult valmis 2. detsembriks. Oleme siia juba toonud spetsiaalselt jõuluvanale mõeldud mööblit, kogu ruumi kujundab aga teatrikunstnik Esti Kittus,? rääkis kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter.
Kuigi kultuurikeskuses valitses juba jõulumeeleolu, kulub novembrikuu veel ettevalmistustele ja sellesse mahub ka palju muid üritusi, millest vastutusrikkaim Betti Alverile pühendatud luulepäevad ?Tähetund?. Novembri lõpetab Marko Matvere ja Jaan Tätte kontsert, detsember algab aga Margus Kase korraldatava kontserdiga ?Valguse pidu?.</P>
Jõuluhooaeg algab 2. detsembril toimuva puupäevaga. ?Jõgeva kui külmalinn väärtustab puud juba sellepärast, et esmalt annab puu meile sooja,? rõhutas Rütter. ?Selle sümboliks tahame puupäeval panna keset linna põlema terve rea lõkkeid ja nende lõkete ümber kogunevad puutöömeistrid, kes pakuvad oma toodangut.?
Kõige suurem müügiks pakutav puust ese on kuuldavasti saun, mis tuuakse kohale Saaremaalt. ?See pole mitte tavaline tünnisaun, vaid selles on kolm eri ruumi: leili-, pesu- ja riietusruum. Firma tuleb Saaremaalt tutvustama, kes tunneb huvi, saab sauna endale tellida ja panna kasvõi Jõgeval oma koduaeda üles,? rääkis Rütter, kelle sõnul on sellel konkreetsel saunal, mis puupäevale tuuakse, ostja juba olemas.
11., 12. ja 13. detsembril tegutsevad kultuurikeskuses ka päkapikkude töötoad. Need õnnelikud lapsed, kes siis jõuluvana juurde tulevad, saavad töötubadest osa võtta. Piparkoogitöötoas saab näiteks otse ahjust tulnud piparkoogile ise kaunistusi peale teha. Plaanis on ka jõuluehete meisterdamise töötuba, savi ja õle töötoad.
JAANIKA KRESSA
