Fernanda Tamm-Alev-Vanatoa (1902-1985) oli kogu Eestis tunnustatud võimlemispedagoog. 1931. aastal asus Fernanda Vanatoa õppima Ernst Idla asutatud Tallinna Võimlemise Instituuti, mille ta hiljem edukalt lõpetas, saades seejärel üheks Ernst Idla assistendiks. Samal 1931. aastal jätkas Fernanda Vanatoa Eesti esimese kõrgharidusega naisvõimlemisõpetaja Anna Raudkatsi elutööd spordiseltsis Kalev ja organiseeris naisvõimlemisrühmad Eesti Töölisspordi Liidu (ETL) juurde. 1934. a võtsid F. Vanatoa juhendatud Kalevi ja Eesti Töölisspordi Liidu naisvõimlemisrühmad I Eesti Mängudest Tallinnas.
1934. a. oli F. Vanatoa oma naisvõimlemise alaseid teadmisi täiendamas Soomes Hilma Jalkaneni täienduskursustel, mis põhinesid Rootsi võimlemiskooli rajaja Per Henrik Lingi süsteemile. 1935. a oli F. Vanatoal võimalus tutvuda Berliinis ühe Lääne-Euroopa modernsema võimlemiskoolkonnaga ? Hinrich Medau süsteemiga.
1937. a osales F. Vanatoa Eesti Töölisspordi Liidu võimlemisrühmadega Soome Töölisspordi Liidu suurtel Tampere piirkonna Piirijuhla võimlemispidustustel. Tema säravaimaks saavutuseks töös Kalevi ja Eesti Töölisspordi Liidu võimlemisrühmadega oli Lingiaadi võit 1939. a. Samal aastal esinesid tema võimlemisrühmad II Eesti Mängudel, mille võimlemispidustuste üheks juhiks ta ise oli.
Kogemustega Jõgevale
Fernanda Vanatoa esimene abikaasa, lendur Ferdinand Alev hukkus lennuõnnetuses. Teine abielu sordiaretaja Rudolf Tammega tõi ta 1941. aastal Jõgevale. Siin suutis Fernanda Tamm juba kogenud võimlemispedagoogina laiendada kohapealseid harjutamisvõimalusi. F. Tamme hoole all olid nii kohalikud võimlemishuvilised lapsed kui ka täiskasvanud. Lisaks kehakooli andmisele võimlemistundides hakkas F. Tamm sordiaretusjaama lastega esinemiskavu õppima ja esinemas käima. Suvel karastati end pärast harjutustunde Pedja jõe voogudes, talvel käidi suusatamas Linnumetsas.
Oma sõjaaegse ja -järgse tegevusega rajas Fernanda Tamm vundamendi Jõgeva naisvõimlejate rühmade hilisemale edule üle-eestilistel konkurssidel. Tema motoks oli, et tervise ja ilu aluseks on aktiivne liikumine, õhk, päike, vesi ja õige toitumine.
Anni Saar aukodanikuks?
Tänavu 27. juunil oleks oma 90. sünnipäeva pidanud käsitööõpetaja ja käsitöömeister, naiskoori Laulik ja pensionäride segakoori Tungal asutajaliige, üks lastemuusikakooli ning laste balleti- ja peotantsuringi loomise initsiaatoreid Anni Saar-Narits. Sündinud Tartumaal Voldi külas ja kasvanud Kärknas, jätkas ta pärast kohalike koolide lõpetamist õpinguid Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis. Paraku jäi see õpperaha puudumise tõttu lõpetamata. See-eest omandas ta kutsekoolis tava- ja rahvarõivaste valmistamise ning tikkimisoskuse.
1929. aastal võttis Anni Narits esimest korda osa üldlaulupeost, 1934. ja 1939. aastal käis aga võimlejana Tallinnas I ja II Eesti Mängudel.
Pärast kutsekooli lõpetamist töötas Anni Narits käsitööinstruktorina Räpinas, Kanepis, Rõuges, Kärknas ja mujal. 1939. a abiellus ta Paul Saarega. 1953. a asusid nad elama Jõgevale, kus Paul Saar töötas Jõgeva raudteejaama korraldajana kuni surmani 1966. a.
Anni Saar oli 1957. a sügisest kuni 1965. aastani Jõgeva keskkoolis ning hiljem ka vene õppekeelega Jõgeva 8-klassilises koolis käsitööõpetaja. Ta aitas nõu või jõuga kaasa tuhandete rahvarõivakomplektide valmimisele ning juhendas käsitööringe Jõgeva linnas ja maakonnas (viimati 1988. a Luual). Anni Saare ettepanekul anti ühele Jõgeva linna tänavatest Betti Alveri nimi.
Anni Saare matusekõnes 3. jaanuaril 1994 tegi Olavi Annuk ettepaneku nimetada Anni Saar kui teenekas rahvakultuuritegelane postuumselt Jõgeva linna aukodanikuks. Ehk tasuks sellele nüüd, kümme aastat hiljem, mõleda?
Lõpetuseks üks palve: palun andke teada, kes Jõgevamaal elavatest või elanud inimestest on veel osa võtnud Eesti I ja II Mängudest? Ootan teateid telefonil 730 0767, 738 1325 (õhtuti) või 5667 6689.
MALLE RANNE
Eesti Spordimuuseumi teadur
